...päevaraamat...

Preili Miuks Mägironija

2012-02-12T19:16:00.001+02:00

Mu suur tahtmine on nüüd kohale jõudnud. Nurrub mõnusasti siinsamas minu koibade ja läpaka vahel.

Reno tuli reede töölt. Mina koorisin köögis just porgandeid ja siis tuleb tema ja annab mulle kassipoja pildiga kingikoti. Mul oli nagu ??? Enne kui ma jõudsin koti sisuga tutvuda, tundsin kohutavat parfüümihaisu.. Sihuke odeka lõhn. Ja seda odeka lõhna levitas minu kass!!!! Wihii onjuu:D Sellepeale, et mul on kass, mitte sellepeale, et ta haiseb nagu mõni vana venelanna :P

Mul on nüüd kena kassipreili, kes on totaalne mürakaru. Kablutab ühest korteri otsast teise ja siis väga järsku väsib ära ja ronib sülle magama. Nagu ta kusagil 20 minutit tagasi tegi.

Esimene öö oli suht magamata, kuna Miuks ei tahtnud oma pesas magada ja ronis koguaeg meile voodisse ja kusagile kaela peale või pähe või külje alla magama.

Kusagil kella viieni hommikul tõstis Reno teda iga natukese hetke tagant põrandale pessa, aga ilmselgelt see ei toiminud, sest ta tuli ikka ja jälle tagasi. Reno oli sutsu pabinas, et lömastab kassi ära läbi une. Nii aww..:P Siis tegime vahetust ja mina hakkasin Miuksi valvama - jõudsin ühe korra ta tagasi maha tõsta, aga siis loobusin. Uni maitses liiga hea ja seega magas Miuks minu kaisus.

Teine öö oli tunduvalt leebem, kuna lausa kella viieni saime ühejutiga magada, mina vähemalt :)

Huh, kui mu ema seda juttu kuuleks, arvaks, et me oleme täitsa lolliks läinud :D

Suur tahtmine

2012-02-03T22:02:00.000+02:00

Mul on tohutult suur soov endale üks nurrumootor omastada. Paar viimast kuud olen kolanud mööda varjupaikade, loomasõprade ühingute, mtü-de ja muid lehekülgi, et leida endale see päris õige.

Kassisoov algas kõik sellest, kui paar kuud tagasi facebookis keegi jagas pilti ühest imearmsast tuhkhallist kassipojast, kes kodu otsis. Ta hakkas mulle kohe väga väga meeldima, aga kuna mõtlesin liiga mitu päeva, siis oli kassipoeg juba broneeritud, kui mina reageerida jõudsin :S

Pärast seda olen lakkamatult uut otsinud. Praegusel aastaajal on suht keeruline leida pisikest 3 kuu vanust kassipoega.

Aga võibolla siiski. Nimelt kuluaarides sosistatakse, et võibolla saan kassiomanikuks kusagil enda sünnipäeva või sõbrapäeva kandis.

Olen lugenud igaltpoolt kasside kohta ja maal mul on ka koguaeg kass või kassid olnud, et seega imeelukas minujaoks ta ei oleks.

Sõbranna arvas, et kass on nagu laps, kes nõuab tähelepanu ja hoolt. Tõsi, aga sellega saan vast hakkama. Hea meelega nunnutaksin :)

Ema arvas, et kassi võtmine ei ole kõige targem otsus, sest kassid söööövad niiiii palju. Mina arvan, et kui ma talle normaalses koguses süüa annan, siis ta nüüd niiiiii palju ikka ei söö... Ja noh, kassikrõbinaid ikka jõuab osta.

Ämm arvas, et peaksin kassisoovi otsuse hoolega läbi mõtlema. Viimased kaks kuud juba mõtlen.

Ainuke murettekitav asi on see, et ma käin aegajalt Tartust maale ja kes sis tema eest hoolitseb. Selles suhtes olen natsa ebalev, aga muidu niii väga tahaks:)

Minu ideaalne kass on: alguses pisike (hiljem kasvab suureks), nurrumootoriga, tahab paid ja tahab sülle, armastab minu kõhu peal lebotada.

Ideaalne onju:)

Äkki õnnestub lähiajal omastada üks lehviga kassipoeg :)

Aga kui ei õnnestu, siis ootan kevadet ja kassipoegade buumi :)

Skype feat. msn

2012-01-30T17:21:00.001+02:00

Minu msn pangestus jälle. Jube tüütu on, kui ta pidevalt pangestub ja niiviisi, et mina ei märka, et ta on järjekordselt minu taskbarilt jalga lasknud.

Seega, hakkan mina ümber kolima Skyepi.

Kõik tuttavad, olete oodatud minuga ühinema, sest üksi on skypis maru igav olla :P

Suumask, röntgen ja šokolaadikook

2012-01-28T11:55:00.000+02:00

Halasin siin mingi aeg, et tarkusehammas jubedalt teeb haiget eksjuu. Selle tulemusena käisin eile siis kirurgi juures. Kui ma muidu hambaarste ei karda, siis see oli spuuki. Istusin ukse taga ja kuulsin puuride undamist ja inimeste summutatud viginat, ja kohe automaatselt mul hakkasid sõrmevahed higistama.. Pärast meeleheitliku 10 minutit ootamist sain minagi kabinetti siseneda ja sellesse kurjakuulutavasse tooli istuda. Peaks mainima et stomatoloogia kliinikus on väga kehv ruumilahendus - kõik arstid siiberdavad ringi ja ei lase patsiendil (minul) üldse mitte rahulikult arstitooli peal närveerida. Minul on higimull otsaees ja nemad teevad üle üksteise bokside nalja...
Suumaskis doktor vaatas korra minu tarkusehambaid, koputas neile ja teatas:"Einoh, siin küll mingiks tõmbamiseks täna ei lähe. Seda hammast on vaja puurida ja lõigata ja.....operatsioon...." Sel hetkel mul hakkas kumisema kõrvus vaid sõna lõikama.... (whaaat) ja puurima (whaaaat)..... ja operatsioon (wtf....)
Saadeti mind siis röntgeni, mis oli ilgelt seff. Seisan keset tuba, mingi ilgelt raske ürp seljas ja ümber minu pea tiirleb mingisugune veidrat suminat tegev aparatuur. Päris huvitav kogemus.
Anti mulle sis valida: a) kas maksta ise operatsiooni eest. Nii ligikaudu 200 € hamba eest või b) panna haigekassa tasuta järjekorda (1 aasta pikk). Ja ofkoors kui mul hammas ei valutanud valisin ma variandi b ja pealegi, kus kohast ma võtaksin 400 €, et lasta endale haiget teha?
Aga tuju oli kohe tunduvalt parem, sest nad ei teegi täna mulle haiget. Läksin koju ja küpsetasin šokolaadikoogi... mis oli nii sokolaadine, et oi oi - läks otse kanni peale :P

Õhtuks tegin ürdi-küüslaugu kana, pruuni riisi ja juurviljaseguga.. omnomn... Nii hää sai :)

19.01

2012-01-19T20:39:00.000+02:00

Viimased kolm päeva olen küürutanud laua taga ja aina joonestanud, värvinud, mõõtnud, kustutanud. Homme on aiaprojekti esitlemine ja nagu tavaliselt ega ma ajagraafikust kinni ei pidanud ja kuhjasin absoluutselt kõik asjad peaaegu viimasele hetkele.

Igatahes nüüd on see valmis. Kujundasin siis ühe õppeaine raames koduaeda ümber ja see oli tõeline väljakutse, sest puudusid igasugused plaanid, mõõtkavad ja ma ei tea veel mida vaja. Seega pidin ka alusplaani ise tegema. See oli koomiline. Tatsasin mööda aeda ringi mõõdulint näpus ja joonistasin endaarust õigete mõõtmetega aia ülesse. hiljem kui asi paberile sai ja ma maa-ameti kodukalt aerofotot vaatasin siis sain aru, et asi on ikka võsas mis võsas. aga nh, ega õppejõud seda ju ei tea :)

Nüüd on mul laual alusplaan, meistriplaan, taimeplaan, ja igasugu muid vaateid ja läbilõikeid ja kujundusi ja asju. Hull värk.

Roheline pliiats on 10 cm lühem, kui teised pliiatsid ja kustutuskummi puru hunnik laua kõrval on silmaga täitsa nähtav.

Nüüd olen ma rahul ja ootan ära homsed kommentaarid enda tööle. Loodetavasti saan asja ikka arvestatud.

Tahtsin pilte ka lisada, aga lauakas ei ole PC studio programmi, sis ei saanud neid arvutisse tõmmata. Mu enda läpakal on see olemas, aga kui läpakas redutab kusagil Kohtla-Järvel, siis ilmselgelt ma sellele ligi ei pääse. Ei tahtnud R.-i lauakat ka igasugu ebavajaliku tränaga risustada...

Enivei.. viimasel ajal on hullem rutiin tekkinud. Nädala sees istun üksinda korteris ja tegelen kas kooliasjadega või passin niisama. See nädal loomulikult on olnud äärmiselt tulemusrikas (aiaprojekt ju ikkagi). Nädalavahetuseks tuleb R. koju ja siis ma saan KOGU nädala jooksul kogunenud emotsioonid (nii head kui ka halvad) talle välja elada. Eelmine nädal oli ses suhtes hull, et ma olin ikka jube mõrd.. Kõigepealt selle hambavalu pärast ja siis veel kõige muu pärast (ei tea ainult mis see muu oli). R.-l on ses suhtes head närvid, sest ma võin teda peaaegu lõputult nokkida ja ta võtab seda suhteliselt rahulikult (tavaliselt) ja ma võin teda isegi natukene torkida, kui tal väga hea tuju on. Kui tal halb tuju on, siis minu torkimisele järgneb tavaliselt hullem "kõditamismaraton". Loomulikult tema arvab, et see on kõdi, aga ma arvan, et naabrid, kes mu hädakisa kuulevad, arvavad, et siga tapetakse.

Ma võin ikka ilge tüütus olla. Aga ta võiks juba koju tulla, et ma saaksin tema tüütamisega peale hakata.. Tegelt ka nagu...:D

Kleeps

2012-01-17T22:16:00.001+02:00

Leidsin mööda arvuti desktopi kolades ühe loo:

Kuulan ja kuulan.. Ja siis kuulan veel. Jube igatsus tuleb peale. Ta läks alles täna hommikul ja tuleb reede õhtul, aga ma tahaks et ta oleks just praegu siin...

issake, milline kleeps ma ikka olla võin :)

Kuri postitus - esteetidel mitte lugeda...

2012-01-15T18:02:00.000+02:00

Persse!!!! ma ütlen kohe. Ma olen kuri, tige, jonnakas, pahane, tõre ja mossis jne. Ja kõike seda sellepärast, et keegi kuramus ei saa minust lihtsalt aru.
Mul lõigati reedel skalpelliga ige katki. Ilmatuma suure noaga lihtsalt lõigati ja siis surgiti igemes. Põrgulikult tegi haiget. Ja see, et ma olen endiselt sellest valutamisest, antibiootikumide ja valuvaigistite söömisest laksu all, ei tee asja sugugi paremaks.
Kurjaks teebki mind see, et keegi ei saa aru, et mul oli nii valus ja nii paha on olla. Ega see kuradi spaas käik ei olnud.
Muidugi nüüd tulevad teadjamad inimesed ja ütlevad mulle, oota kuni sa veel kirurgi juurde lähed ja sul need tarkusehambad välja lõigatakse. A'la siis tunned õiget valu. Minge sinnasamusesse oma hirmujuttudega. Mul oli niigi valus, ma olen magamata, kuri ja siis tullakse ja naerdakse näkku. Lihtsalt jobukari. Ja ma niigi kardan sinna arsti juurde minna, sest keegi geenius ei ole siiani aru saanud kui halb mul olla on.

Lihtsalt blahhh

2012-01-10T12:40:00.000+02:00

Istun siin täna oma läpaka taga ja üritan maggut kirjutama hakata. Tuhin nagu korraks oli isegi sees, aga pärast 15 minutit pingsalt teksti vahtimist ja sellest mitte eriliselt aru saades, tuli peale täielik masendus. Lõin sis läpakakaane kinni ja viskasin ennast hoopis siruli ja ringutasin ennast veits. Ilge jama on ikka, kui olen nii laisk.
Enihuu, ilgelt tüütu on see ka kui on ainult üks laud ja selle on hõivanud su armas elukaaslane koos oma undava lauaarvutiga. Nii "tore" on siis kusagil voodis lebotades läpakas tööd teha. ofkoors et ei ole ju. Pehmel voodil istudes läpakas süles liiguvad mõtted hoopis sellele, kui tore oleks ennast padjakuhja vahel ennast kerra tõmmata ja vaikselt nurru lüüa.
Tänaseks lõpetan ja ausalt ka ma üritan täna veel midagi asjalikku teha. (A)

Pooled süldid ja verkad söödud

2011-12-29T16:06:00.000+02:00

Vahepeal on nii palju toimunud, et ei ole olnud mahti blogidagi. Huh, ei teagi kohe kus otsast alustada.

Käisin Tallinnas ja Keilas ja nagu ma ise ütlesin oli see mulle nagu turismireis :) Sain ikkagi ju rongiga sõita - rongisõit on alati mulle turismireisina tundunud :)

Keilas oli väga tore meil. Ja minu kassisoov läks veel suuremaks. A.-l on üliteravate küüntega kass, kes mulle kohe hirmsasti meeldib, nii väga kohe, et ei lasknud öösel magadagi. Oli vaja teist ikka paitada ja kiusata. Tallinnas oli ka supperluks - käisime R.-ga mu onunaise juubelil. Ta sai endale kingiks siili. Jah - päris elus siili - toasiili, mitte metsiku õuesiili. Ja ta on nii koomiline. Tuterdab wc paberipapist rull peas mööda puuri ringi. Maru naljakas.

***

Nüüd on jõulud läbi, mille ma veetsin R.-ga oma vanematekodus. Nagu alati oli kohustuslik söömapidu, salmide lugemine ja kinkide saamine. See viimane on absoluutselt minu lemmik. Kingitusi on alati tore saada, ja ma ütlen ausalt - ma olen õnnelik ka kruusi üle - peaasi, et miskit kinki saab :)

Jõululaupäeva järgsel päeval vooris igasugu külalisi läbi käia. Õhtuks olid kõik juba nii ülevas meeleolus, et tants ja trall kestis pikalt pikalt. Kuigi jahm, mina olin läbi nagu läti raha, siis R. vedas mind pmt läbi õhtu. Aga tore oli ikkagi.

Ja jõuludeaeg oli äärmiselt tore see, et jõululaupäeval sadas minu juures maal laia valget lund. Nagu päris valged jõulud kohe.

Kaunist pühadeaega!!!

"Mõned on hiigla heas tujus, tähendas väike My...

2011-12-10T21:20:00.001+02:00

... Oleks parem, kui mõned valvaksid oma viskikasti1" Minu teisipäevase raamatupoes istumise tulemus. Leidsin ühe vääga vaffa väikese My tsitaatide ja mõtteteradega raamatu. Mulle nimelt väike My väga meeldib. Isegi läpaka peal on üks kleeps temast.

Ja nagu My ütles, ma olen praegu hiigla heas tujus ja viskikasti mul ei ole, et seda ei ole vaja valvata. =)

Mõtlen praegu, et millest ma küll siia nüüd vee kirjutan. Viimasel ajal on suht sündmustevaene olnud. Istun peaaegu igal õhtul kodus ja nokitsen miskit teha või magan või söön või kokkan. Aga pigem siiski magan. (talveuni - ma tean onjuu)

Nuh eile õhtu oli küll suurepärane. Kõigepealt käisin Peetri kirikus jõulukontserdil - mis oli suurepärane, kuigi algas veidi kehvalt-nimelt Tallinast tulnud koor oli sihuke tilluke ja ei olnud üldse nii võimas. Neile järgnes aga meie oma Taaralinna koor Tartu Üliõpilaste segakoor. Kuigi ma muidu eriti koore ei kuula, siis nemad olid suurepärased. Esiteks neid oli palju. Teiseks oli kuulda ka meeste hääli, mis teeb iga koori esinemise paremaks (minuarust vähemalt). Midagi oli kolmandaks ka, aga ei tule meelde praegu. Enihuu, hiljem läksime seltskonnaga pubisse, kus sai tantsida, täiega like. Seltskond oli tore, sai nalja ja ma sain üle väga pika aja ennast korralikult lõdvaks lasta - kerge lõõgastus.

Jõulukuu on alanud

2011-12-01T12:46:00.001+02:00

Mul käis täna päkapikk, tegelt ka nagu. Ärkan hommikul ja minu kõrval padjal on seesamune jõulukalender. Alguses ma mõtlesin, et näen und, sest kes ikka täiskasvanud inimesele jõulukalendri toob, aga näedsa..

Mullle õuuudselt meeldivad jõulukalendrid. Teate küll, need papist ilusa pildiga kommikarbid, kus iga päev saab ühe akna avada ja mida üldjuhul tuuakse enda väikestele lastele :P

Hommikul isegi lootsin korra, et äkki on detsember imeliselt alanud ja lund on ka sadanud, aga jahm. Lund pole ikka veel.

Isegi raekojaplatsi jõulukuusk on nii trööstitu ilma lumeta, aga oi kui hea kuuselõhn seal on. Üksõhtu sealt mööda tuisates tekkis suur tahtmine sinna purskaevu servale istuma jääda ja lihtsalt nautida seda head metsalõhna.

Teatris.

2011-11-15T19:35:00.001+02:00

"Ilusss! Mulle meeldib!"

Käisime eile teatris vaatamas A. Vaariku monoetendust "Isa" - peaosas Jan Uuspõld. Etendus oli suurepärane ja publikule väga meeldis. Terve teatritüki aja inimesed naersid südamest. Nii mõnigi pühkis silmist pisaraid (suurest naerust) nii ka mina. Jan Uuspõld on tõeliselt andekas näitleja.

Tahaksin välja tuua mõned eriti vaimukad kohad, aga neid oli nii nii nii palju, et see on võimatu. Saan vaid soovitada, et kui võimalus minge kindlasti vaatama.

Huh, tahaks niipalju sellest ettendusest rääkida, aga ma lihstalt ei oska oma muljeid sõnadesse panna. Igatahes väga vaadatav tükk, kui meeldib hea huumor.

Millegipärast liikus eile teatris ringi palju raseidaid naisi oma meestega. Huvitav, kas naised tulid tutvuma eluga mis neid ees ootab? Nägin üht rasedat naist, kellel oli nii ehmunud nägu. Arvatavasti sai ta alles "Isa" vaadates aru, millega ta seotud on. Arvan, et kõik ämmaemandad peaksid tulevased emmed-issid lavastust "Isa" vaatama suunama. Annab kõvasti elukogemust.

Pärast etendust läksime Shakespeari. Seal on jube hea šokolaadi kook - ma eile avastasin :).
Tuleme siis kohvikust välja.
"Kõht on ikka tühi!"
"mhmm, mul ka"
"Lähme fastersisse"
"kanawrap oleks küll ilgelt hää"
"Ei tea, kas tasub ikka minna. Kell ka juba nii palju!"
"No lähme ikka"

10 minuti pärast seisis fastersi ees ülikonnas mees käevangus kleidis ja kõpskingades naine.
Oli alles teatriskäik!

Mõnus nädalavahetus

2011-11-13T22:45:00.001+02:00

Minu ülitore nädalavahetus algas juba neljapäeva õhtul. Sõitsin mehega Valka - esimest korda tema vanemate koju. Ja ma ei olnud kunagi Valgas niikuinii käinud. Igatahes oli ülimalt lõbus nädalavahetus. Neljapäeval käisime Reedal külas ja tegime pitsat, mis tuli ÜLI maitsev - õhukese põhjaga puuahjus küpsetatud pitsa.... Nämma.. praegugi hakkab ila jooksma kui sellele mõtlen :D

Õhtul tehti mulle Valgas tuuri ja viidi välismaale ka. Oi kui elevil ma olin, ma ei olnud veel kunagi Lätis käinud. Kuigi me sõitsime lihtsalt väikse tiiru pimedas majade vahel - olin ma siiski Lätis.

Reedel olin maru töökas ja kaevasin kasvuhoonet ja komposti hunnikut ümber. Muskel oli järgmiseks päevaks suht valus. Hiljem veel ladusin puid ja olin asjalik. Kuna mul endal tööriideid kaasas ei olnud, siis sain selga Reno ema tööriided. Kaugelt nägin välja peaaegu täpselt nagu Reno ema.

Õhtul tegime sauna, mis oli nii nii kuum. Reno viskas mu kenasti lavalt kolmanda kulbitäiega alla. Hull mees.

Laupäeval käisime shoppamas. Valgas on nii nii nii palju kaltsukaid - hullumeelne lihtsalt. Viitsisin käia nendest pooltes. Sain endale kah ühttest. Leidsin ühe übernunnu kleidi, aga ei raatsinud ära osta. Nüüd lihtsalt mõtlen, et omg, kui vägev see oleks olnud mul seljas. Hiljem saime veel töökad olla ja puid laduda.

Õhtul saime Reno sõbraga ja tolle naisega kokku. Väga toredad ja sama friikid inimesed nagu meiega. Tundsin ennast kohe nende seltskonnas hästi ja vabalt. Ja mida me tegime? Loomulikult tegime veel sauna. Oi kui hea see oli. Tuli selline korralik 9 tunnine saunamaraton. Kui kunagi lõpuks magama saime oli überhea olla ja kell tiksus viiendat öötundi.

Täna olime lihtsalt poole päevani voodis, sest väsimus oli suur ja eilsed saunaõlled tuli välja magada :D

Nüüd oleme tagasi kodus ja ütlen ausalt - pole midagi paremat kui olla kodus oma suures laias voodis, kus ma võin niipalju laiutada kui ma tahan.

Tõsi ta on- muudmoodi on võimatu. Unustage bikiinid ja segavad rätikud!

siis kui istun siin, aga tahaks nii väga koju.

2011-11-07T19:15:00.000+02:00

Istun konvendis ja ootan pikisilmi enda valve lõppu. Nii tüütu, kui on hunnik valvevõlgu ja pead neid tasa tegema.
Üritasin teha ettekannet. Tulutult. Kuidagi ei tule motivatsiooni peale. Loen artikleid artiklite järgi ja ei tule mitte midagi tarka. Õnneks või kahjuks on see ettekanne kolme peale vaja teha. Õnneks sellepärast, et teised otsivad ka materjale, sest teemakohaseid artikleid on vähe. Kahjuks sellepärast, et kui teed mingit ettekannet kellegi teisega, siis kipub asi alati venima ja keegi volla peab midagi rohkem tegema. Ma loodan, et seekord nii ei ole.

Uni on, tahaks kodus oma uue teki all kerra tõmmata. Ostsin eile uue teki - nüüd mahume me kaksi ka selle teki alla ilusti ära. Lambavillast ja puha. Eile õhtul oli meil uuest tekist nii suur eufooria, et ei suutnud kohe kuidagi magama jääda. Uni tuli väga hilja. Hommikul see eest ärkasin väga väga vara - õues oli veel täitsa pime. Kuidagi ei tahtnud sinna pimedasse ja rõskesse õue minna.
Ma olen nagu karu mõnikord - talvel magan talveund, kevadel lebotan ja suvel teen lõunauinakuid.

Kohe väga väga suur uni on, silm kipub kinni vajuma. Mingid tegelinskid kooserdavad ka siin konvendi peal ringi. Olen pugenud peitu, et nad mind ei tüütaks. Mitte kohe ei viitsi teeselda huvitatud nägu, kui räägitakse ma ei tea millest. Nad võiksid tegelikult ära minna. Tahaks minna oma pesu pesumasinast välja võtma.

Valve lõpuni on jäänud 45 minutit.

flip-flop, tip-top

2011-11-04T22:06:00.001+02:00

Teate küll, kuidas ajapikku kontaktid kaovad. Mina olen eriti osav kontaktide kaotamises. Põhikooliaegsetest inimestest suhtelen vaid oma parima sõbrannaga. Keskkooliajast suhteln ka vaid ühe inimesega, ja sedagi tänu temale,et ta viitsib minuga suhelda. Väga tore temast.

Õhtul lobisesimegi pikemalt, mis oli väga tore. Kuigi me ei ole üksteist pärast gümnaasiumi lõpetamist näinud - suudame ikkagi vabalt pikalt suhelda ilma, et tekiks vajad mõelda, millest nüüd rääkida. H. eeskujul, hakkan ma ka nüüd ennast vormi ajama. Plaan on mitte väga suuri eesmärke võtta, aga vähemalt kolm korda nädalas ennast aktiivselt liigutada. Eesmärgiks on natuke tervist parandada. Viimasel ajal vaevavad mind pidevad seljavalud. või noh, mitte päris valud, aga selg on kuidagi kange. Igatahes plaan on hea - loodetavasti teostus veelgi parem.

Shrek

2011-11-01T17:06:00.002+02:00

Täna on tõeliselt nõme päev. Ärkasin hommikul ühe "väga toreda" külmavilliga. Peeglisse vaadates oli nagu wihiii.. Lisaks puberteedile on nüüd mul ka mingi nõme vill. Tõsine sookolli tunne on. Läksin õhtupoole rannale jalutama, et veits mõtteid tuulutada jne. Istun siis pingil kapuuts peas ja seljatagant läheneb mingi meesterahvas, kes mind kõnetab. Ütleb midagi sarnast, et miks siin istute? vms, Igatahes ma ei saanud aru, ja ütlesin "mida?" Meesterahvas astub minu poole ja ma keeran pea tema poole.(nägi alles sis mu nägu) ja too mees astus kohe sammu tagasi. Nii sookoll olen lihtsalt.
Mõnes mõttes hea ka tegelikul, et minema peletasin. Äkki oleks mingi ilge ligitikkuja olnud vms :S

Tuju on 0.

Järjekordne pirn..

2011-10-27T20:50:00.001+03:00

Lihtsalt ajuvaba, kui "geniaalsed" mõned riigid olla võivad.. Täitsa ulme, kõneall olev artikkel ajas mind nii tigedaks lihtsalt. Kas tõesti siis keegi ei suuda neile taunikutele öelda, et te riik on pankrotis, teil ei ole vaja 90 miljonit eurot kulutada TAHVELARVUTITELE!!!!
Seda niinimetatud artiklit saab lugeda siit

KUi võtta kreeka loogika järgi, siis elame võlgu, siis võtame veel laenu. Ei suuda ära maksta. Palume, et osaliselt võlg kustutataks ja siis palume veel laenu ja ostame tahvelarvutied...
Nõmeduse tipp.. pffff

ilmaennustaja..

2011-10-25T20:45:00.000+03:00

Ma võin praegu vabalt eesti ilmaennustajatele silmad ette teha. Ennustan, et lähiajal saabub talv. külm ja lumine talv. Miks? Sest mul praegu juba nina koguaeg külmetab ja villasokid on alalised kaaslased, käpikutest rääkimata. Isegi täna, kui päike paistis otse silmaauku ja ei lasknud rahulikult ja ilma kissitamata kõndida, oli õues külm. Vaatan inimesi, kes käivad ikka mingite jakikestega ja lühikeste pükstega. Eile nägin õhtu pimedas ühte "lahedat" kutti, kes käis lühkadega. Endal nägu punane ja käed külmast kanged, aga einoh, ta oli ikka nii "lahe" (lugege, seda irooniliselt)

Tegelt ka nagu inimesed!!! Jahe on, tahate mingi külmetuse saada või..?

Vahepeal tegelesin käsitööga. Sain valmis ilusa kolmnurkse kaelasalli, mis sobib imehästi mu mantliga. Nüüd varsti kohe võtan käsile uue projekti.. :D

Mälukas

2011-10-18T17:47:00.001+03:00

Eile algasid Tartu tudengite sügispäevad. Minujaoks oli meeldetuletus algavast tudenginädalast see, kui hommikul poole kaheksa ajal välja läksin, siis õues oli hullem lärm. Täpselt selline, nagu kusagil läheduses oleks klubi avatud või mingi spordisündmus. Nuh, igatahes meenus mulle, et on ju avatuut ja Narva mnt ühikate juurest kostab see lärm.
Õhtul käisime ka Püssikas mälukal. Kuigi me enamusi vastuseid ei teadnud, siis suurusjärgud olid õiged ;) Õhtu oli tore, nalja ple kaua nii palju saanud.
Magama läksin enda uus tudengipäevade särk seljas. Sobib täpselt öösärgiks, suurus oli ikkagi L ju :)

Kuna eilne õhtu oli nii pikk ja väsitav, siis otseloomulikult ma magasin hommikul ju sisse ;)

Kas Sina ka tead?

2011-10-11T22:10:00.000+03:00

Sulle, kes sa oled täitnud minu kaunid soovid
Õrnalt hingan kuna tundub nagu poleks päris
see õhk me ümber soojalt puudutab su huuli
mida tunnen mida mõtlen, südames on keegi

Sulle, kes sa oled päike minu igas päevas
Minu ingel, kuu ja tähed, minu hingelaegas
Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule
seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule

Sina tead kuidas naeratavad sinisilmad
Tasakaalu leidnud olles, seistes sinu kõrval
Nagu kass kes leidis kodu pärast pikka külma
või vaid unelm riivab hetkeks liblikana silma

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne
Rändand kogu elu justkui tühjas veeta kõrbes
Raske tunda raske mõelda
mis kandis mind su juurde

Oled kastepärleist kirjutatud kauneim luule
Mu südamesse kirjutatud kõige kauneim tunne
Tundub justkui oleks näinud lihtsalt und ma
Kuidas elan hingan tunnen kui sa mu juures

Sinu armastuse maagia imeliseim tunne
Täiustab mu iga väikest õnnelikku päeva
Lihtsalt täiustab mu iga imelist päeva
Lihtsalt täiustab mu iga õnnelikku päeva

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne

Sulle, kes sa oled päike minu igas päevas
Minu ingel, kuu ja tähed, minu õnnelaegas
Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule
seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma
Kas sa tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma

Kõik ju teavad neid sõnu...
See samune laul ajas mind umbes neli kuud tagasi veel totaalselt närvi. Koguaeg leierdati seda, ja tõesti oli sellest nii siiber. Aga Nüüd, kuulates seda laulu, on selle sõnad lihtsalt nii omal kohal. Tegelt ka (A)..

Suvel pulmas käies, oli T. ja A. avatants just selle loo järgi. Kuigi ma sel hetkel sositasin R.-le tasakesi, et JÄLLE see IMAL lugu, tegelikult ma nautisin seda väga.

See laul on nagu Raffaello - ütleb rohkem kui tuhat sõna...

Minu uus lemmik

2011-10-10T22:15:00.002+03:00

Taaskord kiidusõnad Daki blogile, kus ma leidsin väga hea uue sarja soovituse. Uueks lemmikuks on sari Terra Nova. Vaatasin täna sissejuhatava osa ära ja see oli FANTASTILINE. Kui kogu sari jätkub samas vaimus, siis ootan põnevusega, uusi osi. Praeguseks on välja tulnud ka teine osa, mis tegelikult on küll kolmas, sest esimene ja teine osa olid avaosana koos. Kui mu mõttekäigust nüüd aru saadi :)

Igatahes point on selles, et valitud osa inimestest saadetakse 2149. aastast 85 miljoni aasta tagusesse paralleelminevikku. Hakatakse ülesse ehitama uut inimühiskonda jne. Aga sarjast ei puudu ka hea märuliosa, vähemalt esimeses osas vihisesid kuulid ja veri lendas. Aga seal on sellised aww kohad ka. Lisaks pakub ilusaid loodusvaateid ja loomulikult ei saa mainimata jätta, et seal on dinosaurused. Nii lahe nagu... :)

Supper, kellele vähegi sellised ulmekas/fantaasiavärgid meeldivad, siis soovitan üle vaadata.

Sallikandjatele hea nipp

2011-10-09T10:28:00.000+03:00

Käes on sügis ja on alanud sallikandmis hooaeg. Ja minul kui tihedal sallikandjal on alati probleem, et kuidas seda siis nüüd kenasti kaela sättida. Sügishooaja parim video üldse (päästab peamurdmisvaevast)

Nüüd saan oma lemmiksalli igatepidi siduda ;P

Siis kui vaatasin ennast kõrvalt ja avastasin, et olen vist peaaegu suureks saanud.

2011-10-04T09:10:00.001+03:00

Mõttele kirjutada täna sellest, et ma olen peaaegu suureks saanud, sain ma ühte blogi lugedes. See postitus seal rääkis sellest, kuidas elu muutub, kui saad lapse. Nojh, mõnel muutub elurütm alles siis.

Mina pean ütlema, et minu elurütm on muutunud juba praegu. Bussis kursaõdedega kesklinna poole loksudes, jõudsime järeldusele, et jahm, oleme vanaks jäänud. Just selles positiivsemas mõttes. See tähendab, et enam ei tõmba kolm korda nädalas peol käia ja varaste hommikutundideni linnas ringi tuterdada ja teha seda korduvalt ja korduvalt ja korduvalt. Lõpetada väga pikk õhtu kusagil mujal, kui enda kodus - sest siis tundus hiilgama hea mõte ärgata kusagilt sõbranna diivanilt, mitte enda kodus voodis.

Enam ei jõua ka kella kaheni öösel netis passida ja siis poole päevani magada.

Ma tõesti ei tea, kuidas ma enda esimesed ülikooliaastat niimoodi suutsin läbida, ja veel positiivsete tulemustega. Praegu tundub see täiesti hämmastav - istuda loengus ja püsida ärkvel, mis siis, et magatud on kaks tundi vms.

Ainuke järeldus sellele on see, et oleme saanud vanemaks ja targemaks. Loodetavasti ikka targemaks. Sest nüüd ma ju tean, et hommikul vara ärkamiseks ma pean varem magama minema ja uni on ju ka ja ega need internetiavarused selle ühe ööga kusagile ära ei jookse. Ma tean ka, et ei pea nädalas sada korda väljas käima ja võimalikult palju uusi tutvusi (ja pahatihti täiesti mõttetuid) looma. Päris sõbrad, nemad jäävad ja lepivad ka sellega, kui nädalavahetusel kokku saada ja siis koos tore päev/õhtu veeta. Ja kasulikud tutvused luuakse ikka mujal kui kuisagil karjuvas muusikas tantsupõrandal.

Kas ma olen tõesti peaaegu suureks saanud??? Hämming -sügav hämming. Peaaegu sellepärast, et inimesed ikka libastuvad ju mõnikord ;)

25 vanaduse tundemärki mõlemast soost ja ilmselt ka vahepealsetest soodest kodanikele:

su toataimed elavad ning õitsevad ning ükski ei kõlba suitsetamiseks
seks ühekohalises voodis ei tule kõne allagi
su külmkapis on rohkem toiduained, kui õlut
Kell on 6 hommikul. On ärkamise, mitte magamamineku aeg.
Sa kuuled oma lemmikalaulu Klassikaraadiost
Sa jälgid ilmateadet
Su sõbrad abielluvad, mitte ei "käi".
120 päeva asemel on sul 28 päeva puhkus.
Mõiste "korralikud riided" ei tähenda enam puhtaid teksaseid ja pusa.
Sina oled see, kes helsitab politseisse, kui keegi kuskil liiga kõvasti lällab.
Vanemad sugulased tunnevad end sinu seltskonnas täiskasvanute nalju rääkides mugavalt.
Sa ei tea, mis kell kiirtoidukohad kinni pannakse
Su auto liisinigumakse tõuseb ja kindlustusmakse langeb.
Su koer on teaduslikul dieedil, mitte ei söö kiirtoidujäätmeid.
Diivanil magamine paneb su selja valtuama.
Sa teed lõunauinaiuid
Õhtusöök ja kino ongi väljas käimine, mitte ainult sissejuhatus.
Hunniku grillkanakoibade söömine öösel kell 3 mitte ei rahusta, vaid hoopis ärritab su seedimist.
Apteegis käid sa ibuprofeeni ja söetablettide, mitte rasedustesti ja kondoomide pärast.
50-kroonine veinipudel pole enam "päris hea kraam"
Sa sööd hommikusöögi ajal hommikusööki
"ma ei jõua enam nii palju juua" asemel ütled sa "ma ei joo enam nii palju"
90% ajast, mis sa arvuti ees istud kulutad sa tõepoolest töö tegemiseks.
Sa jood enne baari minemist kodus, et raha kokku hoida.
Kui sõbranna teatab, et on rase, õnnitled teda, selle asemel, et küsida kuidas kurat see nüüd juhtus.

16 punkti 25st. Arenguruumi veel õnneks on ;)

Põhikoolid eksamid

2011-09-26T18:00:00.000+03:00

Ma sain oma põhikooli mata ja esta eksamid tagasi. Nii sürr oli neid uuesti lugeda ja naeruväärselt naljakas lugeda. Mõlemad eksamid olid tehtud hindele viis, kuid siiski niipalju naljakaid vigu.

Ema igatahes küsis minult, et kas ma kirjavahemärkidest tõesti mitte midagi ei tea. Ausalt võin ka praegu öelda, et tegelikult pole mul õrna aimugi, kuhu kirjavahemärgid täpselt käivad. Pigem ma sokutan neid siia ja sinna tunde järgi. Siiani suhteliselt edukalt. Rõhk sõnal suhteliselt.

Ja no mataeksam on eksemplar omaette. Nii korralikku vormistust pole ma kaua näinud. Sõnad oleksid nagu joonlauaga mõõdetud.. Kunagi oli mul ikka täiesti loetav ja ilus käekiri.

Nüüd rändavad need tööd mu tähtsate asjade arhiivi, et ma saaksin kunagi heldimusega meenutada, kuidas mätu (mata õps) mulle matemaatikat õpetas.

Lihtsad asjad, mis teevad päeva ilusaks

2011-09-20T15:36:00.000+03:00

Vihmasel päeval meenutavad need päevalilled päikest.

Mõnikord on vaja lihtsaid asju, et päev oleks ilus - kasvõi pilti meenutusest.

Sokolaadimuffinid sokolaadiga ja pähklitega.

Või siis hunnik muffeneid sokolaadiga, et neid siis hea raamatu juures mugida...
Vahepeal oli mul komme oma küpsetistest fb-sse pilte riputada, enam ma seda küpsetamisega samal päeval eriti ei tee. Kõik hakkavad nõudma oma osa ja sis endale miskit ei jäägi :D Mõnikord, ma aga küpsetan heameelega teistele ka :) Ausalt!

Kurrrr

2011-09-19T13:26:00.003+03:00

Löön nurru.. puhtalt suurest rahulolust...

Vein ja vine

2011-09-16T20:02:00.002+03:00

Lõpuks ometi sain oma naiskadega kokku. kuigi mul oli suht pläss olla, vedasin ma ennast ikkagi välja - kaasas pool vetsupaberi rulli, et tilkuvat nina taltsutada.
Istusime maha kohas nimega Vein ja Vine. Väga tore koht oli - juttu jätkus kauemaks. Veinisõpradel soovitan kindlasti sinna minna, sest valik on suhteliselt lai ja hinnakiri normaalne.
Igatahes ilmatuma hea oli tüdrukutega kokku saada. 5 tundi möödus täiesti märkamatult...
Ja kuigi eilne õhtu oli asendamatu - ei olnud tänane hommik üldse nii tore. Tundub, et veini ja nohutablettide kooslus tekitab hommikuks mitte nii väga meeldiva tunde. Õnneks vähemalt maggu juhendaja teatas, et täna ei pea laborisse minema... Hommikul kell 7 oli seda teadet väga meeldiv lugeda.

Katja nõuab oma

2011-09-14T23:18:00.000+03:00

Tänane päev on möödunud peaaegu nagu Mary Poppinsil. Tuul tahab vägisi minema pühkida.
Jõudsin just natukese aja eest koju ja tuuleiilid olid jubedad, tahtsid seeliku seljast viia.
Igatahes eestit ületav torm katja on põhjustanud mulle nohu. Pealekauba sain just maggu juhendajalt kirja, et ta ootab mind homme hommikul, et katsepõllule minna.. wihiii.. Mainimata ei saa jätta tõsiasja, et nii minu jope kui ka kummikud, mis on äärmiselt vajalikud põllul, on maal. Niiet nüüd ma panustan sellele, et homme hommikul ladistab vihma sadada või mul on hommikuks nii jube olla, et ei suuda voodist liikuda. Südamest eelistan esimest varianti. Muidu pean põllule minema heledates tossudes ja valge jopiga. geniaalne ma ütlen.. mõnikord tahaks tõesti iseendale jalaga virutada.. nagu näiteks täna...

Kilud karbis

2011-09-13T13:03:00.000+03:00

Hommik. Mõni minut enne poolt kaheksat. Bussipeatus. Buss. Ja algabki katsumus üritada ennast suruda bussile. Seekord õnnestus. Nüüd ma tean mis tunne on kilul karbis. Mul oli täna hommikul sama tunne. Üritada inimsummas püsti seista, küünitada nende rippuvate asjandusteni, millest kinni saab hoida, et mitte inimestele otsa kukkuda. Pärast viite peatust on tunne nagu oleksin jooksnud korraliku staadioniringi, käsi on kramplikust hoidmisest valus ja põnnide koolikotid on kintsule sinika peksnud. Okei, mina täiskasvanud inimene, saan enamvähem hakkama, aga kuidas need väikesed põnnid oma suurte koolikottidega hommikul bussile ronivad, et teise linna otsa kooli minna. Suured inimesed sõidavad tuimade nägudega tööle ja ei kuule seda väikese lapse piiksatust "Palun laske mööda!" Nii jube. Hea, et minu lapsepõlv möödus seal kapa-kohilas, kus lapsi oli terve kooli peale samapalju, kui linnas ühe klassi kõikides paralleelides kokku.

Viis päeva veel

2011-09-12T21:19:00.002+03:00

Viis päeva veel saan ma....

süüa hommikust ilma lusika kolinata vastu kaussi

vaadata telekast mida mina tahan

laiutada üksinda voodis

öösiti külmetada varbad siniseks

hommikul äratuskella kiruda

prügi ise välja viia

ise pannkooke küpsetama....

Veel viis päeva, sest siis tuleb R. koju ja peab kõigi nende asjadega koos minuga tegelema. Lõpuks ometi, sest ma ei taha keset semptembrikuud oma varbaid külmetada ja villasokke kanda.

Veel viis päeva, homme on juba neli....

the feeling is so goofy, if you are in love. i love that feeling :D

Talgud

2011-09-05T18:12:00.002+03:00

Kes veel ei tea, siis minu vanemad kasvatavad maasikaid. Ja sügiseti jõuab kätte jälle see ilus aeg, kui peab maha istutama tuhandeid maasikataimi. Ja kahele inimesele on seda tööd ilmselgelt liiga palju, ja ma ei suutnud enam siin Trtus olles kuulda ema kaeblikke telefonikõnesid, et kui palju veel teha on.

See aasta ma ennetasin olukorda ja korraldasin maasikaistutamise talgud. Ei midagi suurt. Ajasin sugulaste-tuttavate seast kokku 10 inimest, kes tundusid olevat sihukest maainimese tüüpi. S.t seda, et teavad mis on muld ja kuidas maasikataim välja näeb.

Esimese korra korraldamise kohta päris hea tulemus. Talgute algus hilines veidi, kuna ei saanud kuidagi inimesed ennast tööle häälestada.. Sugulaste värk - kõigepealt oli vaja maa ja ilm ära klatsida. Lõpuks põllul olles läks töö ludinal. Kaela saime ainult kaks vihmasahmakat, aga nendega ma olin arvestanud ja olin hommikul vara kringli küpsetanud, et vihmapauside ajal midagi süüa pakkuda.

Õhtul hiljem oli saun ja pikk söögilaud - nagu vanasti kohe. Nii tore oli. Õhtu lõppes valjuhäälselt Elmari tantsuõhtule kaasa elades - kuigi muusika oli sel korral alla igasugust arvestust.

Nüüdseks on kokku istutatud 4000 taime ja kevadel ootab 2000 taime veel. Selleks sügiseks said taimed lihtsalt otsa.

Talgud on imeline viis midagi majapidamises ära teha. Pärast peab talgulistele ainult süüa ja sauna pakkuma. Ideaalne. ;)

Õhtused vestlused

2011-09-01T18:22:00.000+03:00

Hiline õhtu. Telefon heliseb... Vaatan, oo onu helistab.

Onu: "Hallo!"

Mina: "Hei!"

O: "Mis teed?"

M: "Miskit, hakkan magama sättima"

O: "Okei! Kle tead, et FB on elu onjuu!"

M: "Eeeem.. Nu ikka jh :D"

O: "Mis värvi su kardinad on?"

M: "Ehh, kollased, triibulised.. Mis siis"

O: (Naer) "mitmendal elad?"

M: (Jooksuga kööki) "OMG, te olete siin.. Issake kui lahe, tulge ülesse"

O: "Eem, me mõtlesime, et jutustame uksevahelt natike"

M: "Möh... olge nüüd.. Tulge ülesse"

O: "Nu okei, eks me sis tule"

M:"Ma tulen teen ukse lahti!"

M: "Musu, tõmba särk selga!!"

"Oot, kes siia tulevad? - Kälimehed w?"

M: "Eih, need on minu normaalsed sugulased!"

Küsimus onule "Mis te nii hilja Tartus teete?". "Aa, meil läks kõht tühjaks, tulime siia sööma" Mul nagu, ooookei...

Külakostiks toodi kaks üllatusmuna, mille kokkupanemine vääris täiesti inseneriharidust. Mina olin laisk ja tahtsin rohkem seda sokolaadipoolt kätte saada. Inseneerimisega (kui selline sõna on olemas ja kui ei oleks, sis peaks kasutusele võtma) tegeles teine pool. Tulemuseks kipakas lennuk (ei lennanud ega midagi :S) ja mingitsorti imelik vurr... Selle kohta peab ütlema, et minuajal olid ikka lahedamad mängud üllatusmunade sees..

Täiesti spontaane asi, tegi mu hilisõhtu väga toredaks.

Kõik on nii Uus

2011-08-26T13:13:00.000+03:00

Kõhutan oma uue kodu voodil ja mõtlen mida küll kirjutada. Arvatavasti võiksin kirjutada oma uuest kodust. Jahm, olen elus esimest korda korterielanik, sest ühikas elamine ikka ei ole väga tore. Ühikas on pigem sihuke suur kommuun, kus kõik käivad sisse ja välja...

Nüüd ma siin sis olen. Eile oli suur lahtipakkimine. Aega võttis umbes 3tundi ja enamuse sellest ajast oli keset põrandat suur hunnik riideid ja riidepuid ja mina, kes üritas neid kõiki kusagile mahutada.

Aga kõikse uuem on asi selles, et ma elan koos Temaga. Ma tõesti kolisin temaga kokku. Ise ka ei usu. Mina kui tüüpiline meeste sarjaja kolis kokku mehega kiiremini kui mõni jõuab öelda sõna kolimisauto. Aga tunne on nii hea... Siis on ju kõik korras..eksjuu

Igatahes korterist sis. Meie tuba on suuuur ja veel suuurema voodiga. Mis on väga hea, sest mul on siiber magamast diivani peal, mille vedrud torgivad... Voodi on sama suur, nagu mõne mehe esimene korter ;) Ja meil on rõdu.. Hommikul piilub päike kardinavahelt tuppa ja nii mõnus on... Mööda seina jooksevad päikeseliblikad.. Ja üks asi mis mulle veel väga meeldib on see, et aknal on lai aknalaud, kus peal ma saan päikese kääs peesitada ja nurru lüüa.. Nii hea..

Noh ja sis on meil veel üks tuba ja köök ja esik ja vannituba ja vets... nagu korterites ikka..

Kuigi jh veel oleks vaja minuarust vähemalt sada asja veel siia muretseda, siis meespool arvab, et väga viis on kõik..Kuigi mina tahaksin väga siia tuppa miskit elavat - lille või nii.. Ja mitte kaktust.. Kaktus on peaaegu samahea kui kivid. Kivid on isegi paremad - ei torgi vähemalt...

Järvselja Ürgmets

2011-08-15T18:07:00.000+03:00

Reedel käisin ekspromt ekskursioonil Järvselja ürgmetsas. Ekspromt sellepärast, et tegelikult pidime minema suvepäevadele, aga kuna peopaik asus kusagil metsade vahel, siis me suutsime totaalselt ära eksida. Nii totaalselt kohe et, muidu tee mis võtaks aega maksimaalselt 40mintsa, võttis meil aega poolteist tundi. Loomulikult ei olnud meil kaarti ja loomulikult minu "lutsu" telefoni google maps absoluutselt ei suutnud teed juhatada.
Lõpuks boss sõitis meile lihtsalt vastu. Mitteühtegi teeviita, ega mitte miskit. Täielik ürgne värk. Olime täiesti kindlad, et kui me lõpuks kohale jõuame ja autost välja ronime, siis käib kõigi kohalolijate poolt maha üks hirnatus. Ja nii juhtuski. Aga see oli ikkagi nii marukoomiline, et ma ei punastanudki kõrvuni ja naersin ise kaasa. Ja mõned teisedki eksisid ära, kuigi mitte nii totaalselt :D
Ekskursioon ise oli põnev, kuna sadas vihma, siis metsavaheteed olid tõsiselt porised ja sai õige natukene rallida. aga ainult õige natukene. Teel olles nägime kotkast ja kahte metskitse. Ma olin täielikus eufoorias lihtsalt.

Peopaigaks oli Peramaa turismitalu vms. Kuigi asub keset pärapõrgut on tegemist väga laheda kohaga. Seal on korralikuks peopaigaks kõik olemas - soome saun, kümblustünn, tiik, suur saal, magamisruumid, võrguplats, grillikoht, lastele turnikad ja kõik mis veel. Minule väga meeldis.

Mina kui saunahoolik fännan selliseid kohti :)

Nigu puuga pähe saanud.

2011-08-04T20:42:00.000+03:00

Ma olen alati vältinud enda noormeeste tutvustamist vanematele, mitte et mul neid nüüd nii palju oleks olnud. Igatahes olen igal võimalikul viisil seda vältinud. Lihtsalt kellegagi ei ole asi vist nii kaugele arenenud. Olen hooviväravani neid lubanud ja siis minek. Argpüks, ma tean.

Igatahes nüüd lõpuks ma sain oma hirmust üle ja tutvustasin R. oma vanematele. Esimene noormees, kelle ma niiviisi ametlikult koju tõin. Lugesin vanematele hulga sõnu peale, et nad omastarust mingi "laheda" naljaga maha ei saa jne.

Kuna R. tuli õhtul, siis ma terve päeva lihtsalt pabistasin. Päev otsa oli süda paha ja käed värisesid. Nõme onjuu? Lihtsalt mulle on hullult tähtis, et kõik sujuks ja oleks tore. Tundus, et mõlemad osapooled said hakkama. Sest:

a) R. ei põgenenud, ja peab mind ikka kalliks :P wuhuu

b) Vanemad ja vend jäid rahule.

c) Mina jäin olukorraga rahule ja olen hullupööra õnnelik.

Kuigi ma olen isale sõnasõnalt öelnud, et pudlit lauale ei too.. Siis mida tegi tema, ikka tõi. Ütles, et peab väimehe ikka korralikult ära testima. :) Isade loogika.

Emps arvas muidugi, et R. oleks võinud ikka tulla lillekimbuga. Seda ta mõtles vist rohkem naljaga, sest ise ta hullupööra itsitas, kui seda mulle rääkis.

See suvi on olnud ikka maru tore ja tundub, et seda toredust jätkub veel pikaks ajaks. Pöidlad pihku.

Volgil volgitamas

2011-08-01T17:51:00.002+03:00

Reedel sõitsime Viljandisse, et veeta üks vaffa nädalavahetus. Läksin koos R.-ga tema sõbra poole. Veits pelgasin, et kõik on võõrad ja R. sõbrad ju ikkagi. Aga tegelikult oli äraütlemata tore nädalavahetus. R. sõbrad on samasugused "napakad" nagu minagi. Loomulikult heas mõttes ikka.

TEgelikult oli ikka supperilus nädalavahetus. Ja öös oli asju - oi kui toredaid asju ;)

Mitu päeva pidutsemist ja folgitamist jätsid oma jälje. Täna olen maru väsinud ja kusagil olen ka külmetanud. Kui teised käivad lühkaritega, siis mina olen täna nagu kubujuss.

Vader

2011-07-26T21:49:00.000+03:00

Ma olen nüüd vader.:D Minu parim sõbranna K. palus mind enda lapsele vaderiks. See ei pakkumine ei tulnud mulle küll päris üllatusena, kuid ma olin ja olen siiani väga meelitatud. Vaderiks olemine on ikkagi auasi ju. Nüüd saan sünnipäevadel käia ja lihtsalt asjalik olla (enda arust ;P)

Otseselt mingit tseremooniat ei toimu, kuigi see on võimalik, aga K. ütles, et kui Rasmus mind esimestkorda täis laseb, siis ongi ristsed ära olnud. Ütleme siis nii, et eriti suure hurraaaga ma seda ei oota :D Täis laskmist, ma siis mõtlen.

Olen vaderiks väga vaffale poisipõnnile Rasmusele. Eile oli tema 10 kuu sünnipäev. Alles ta oli ilmatuma pisike titt ja nüüd roomab mööda majapidamist ringi. Lapsed kasvavad nii kiiresti. Tegelt ka nagu. Minu kui lapseasjanduses võhikule on see tõsine müstika.

Lapseasjanduses on teiseks müstikaks veel ka lapse kinnitamine turvatooli ja titevankrite kokkupanemine. Täna oli tõsine kokkupuude mõlema situatsiooniga. Kaks naist (mina ja Rasmuse vanaema) üritavad autos ühte pisikest last turvatooli kinnitada. Võttis aega umbes viis minutit enne kui see õnnestus.

Ja no vankrist ei räägigi. Mässasime ikka korralikult, enne kui titevankri kokku saime...Korraks üritasime terve vankri autosse toppida, ainult et see ei mahtunud.. niiet pusisime veel natuke... nagu kaks blondiini...

Aga kui kedagi huvitab veel varrude ja vaderite teema, siis aadress on SIIN

Alati ei taha vanemad oma last ristida, siis vaderiks olemine on rohkem selline maausuliste või vanarahva tarkused selle kohta, kuidas olukorda lahendada.

Ma olen ka mõnikord kultuurne. niivõrd kuivõrd..

2011-07-24T12:06:00.001+03:00

Iseenesele üllatuseks avastasin, et ma olen maru õnnelik. Mis muidugi ääärmiselt positiivne asi. Ma kirjutan selle siia ülesse, et see mul meelest ära ei läheks ja vajadusel seda postitust lugedes, tuleks meelde :P

On olnud väga seff nädal. Väikene nädala ülevaade.

Kolmapäeval saabusin tartusse, et lihtsalt kudrutada.

Neljapäeval käisime Europeadi avakontsertil. See oli väga omapärane. tantsijatel oli maru raske selle kuuma päikese käes tantsu vihtuda. Miinuspooleks võib mainida, et kogu avakontsert oleks võinud olla paremini juhitud. Kohati oli suht keeruline aru saada, mis või kes nüüd tantsib laulab, sest ekraanil näidatud riiginimi ei läinud kokku sissemarssiva rühma lipuga jne.

Reedel käisime Raekoja platsil. Plaan oli niisama vaatama minna, aga seal esinesid ZETOD. Mul oli nagu omg omg omg... Ma hüppasin ringi nagu väike laps, kes on suhkrust üledoosi saanud. Ilgelt lahe oli.

Laupäeval pidime minema raudselt Mäksi konserti kuulama, aga kuna see algas oodatust varem, siis sõna otseses mõttes magasin selle maha. Päeval aga tsekkasime vanasid autosid. Oli mingisugune vanade autode ja mittenii vanade motikate kogunemine vms. Ühe vana siksi juures ma nostalgitsesin, sest mu esimene auto oli samasugune siks. Oh aegu ammuseid. Üle sai vaatatud ka Hansapäevade raames laat, erinevad linnakud, mingid Europeadi raames tantsuetentused. Oli hullumeelselt palju kõndimist. Õhtul läksime seltskonnaga Püssikasse, kus oli maru palju rahvast ja palju tantsimist. Hiljem tuli lavale ka õhtu peaesineja oste kuubalt La Crema. Muusika oli supper. Ainult jube kahju on, et ma ei oska Ladina-Ameerika tanse :( Kõik need Kuuba kuumad rütmid jäid ainult mu silmadele ja kõrvadele. Isegi kui oleksin tahtnud väga väga kaasa karelda, siis seal olid kohal mõned sellised tantsuproffid, et inimestel (mitte ainult minul) jäi suu lihtsalt lahti.

Muidugi hõlmas minu Tartus viibimine ka rannal plääsitamist, õige natukene ujumist ja niisama looderdamist. Täna on pühapäev ja varsti lähen bussi peale, et kaks tundi ja kakskümmend minutit loksuda maale, kus mind ootab tohututes kogustes marjakorjamist.

Nullist sajani vääga kiiresti

2011-07-18T21:32:00.001+03:00

Enesetunne on selline naljakas asi, et see võib suppervormist koolemisvormi minna väääga kiiresti. Nagu mingi fäänsi-päänsi auto läheb 0-100ni paari sekundiga või nii.

Täna juhtus see ka minuga. Suppervormist koolemisvormi kiiremini kui arvata oskan. Praeguse seisuga on tunne, nagu mu ribikorv oleks mu kehast eemaldatud lahti võetud ja siis valesti tagasi pandud. Kõik valutab. Pea, mis muidu aseteseb kaela otsas õlgade vahel, asub minul kusagil vales kohas. Tunne on küll ilgelt sant.

Tundub, et bakter/pisik/viirus, mis mul empsi maha murdis, murrab tasapisi ka mind. Huvitav, kas mind ootab ka ees neli päeva voodis vegeteerimist. Ma nii loodan et mitte. nv oleks muidu ju täiesti rikutud...

Praegu oleks nii nii väga vaja mõnda mzmz ja karukallistust.

Käisin jahil..

2011-07-16T13:14:00.001+03:00

Käisin majaümber jahil. Käin tihti ümber maja ja üritan oma seebikarbiga mingisuguseid fotosid välja võluda. Enamasti see mul ei õnnestu. Klõpsin niisama. Täna õnnestus mul kinni püüda mõned päris kenad pildid. Kui kujutlusvõime appi võtta, siis võivad nad veel eriti kenad olla :D

Tänks R.

2011-07-11T20:52:00.000+03:00

Eelmine neljapäev sain üle pika aja tartusse. Esimese asjana ma läksin rimisse ja ostsin kaks sommersby siidrit. Seda siidrit just sellepärast, et siin maakolkas seda ei müüda.. täielik masekas ju.. igatahes võtsime mu siidrid, paar õllet ja läksime emajõe kaldale lebotama. vot see oli tõsiselt mõnus ja ma polnud niikaua ennast mõnusalt tundnud. ja härra R. tegi olemise veelgi paremaks. :)

Järgmisel päeval läksime pulma. Olin ikka suht pabinas algul, sest läksin pulma pmt kontvõõraks. olin R. kaaslaseks tema onupoju pulmas. Aga tundes minu iseloomu, kadus pabin suht kiiresti.Igatahes pruutpaar nägi välja fantastiline, pulmapidu oli supper. pulmaisa ja bänd samamoodi... Puudusid sellised piinlikud pulmamängud, mis minuarust on pulmades kõige ebameeldivam osa. ja omg, missugused seffid sugulased seal koos olid. Minus suguvõsa üritused on suured söömapeod, aga seal oli tantsupidu lausa. Vahet ei olnud, mis oli inimese vanuseks. Ikka nad rokkisid. Just sõna otseses mõttes rokkisid. ülimalt meeldejääv.

aa ja mul tuli keset ööd geniaalne mõte, et võiks pulmapaigast võrtsu äärde kõndida, läbi viljapõllu loomulikult. Kõigepealt ületasin nõgesepõõsa ja siis see kuramuse viljapõld. Keset viljapõldu ma lõpuks sain aru, et ei olnud hea mõte ronida öösel kleidis põllule. nüüd olen tagantjärgi targem:D

Igatahes, kui villide arv jalgadel oleks määrab peo lõbususe kohta, siis see pidu oleks vaieldamatult võitja. Suutsin hankida endale 4 villi. tundub jube, aga tegelikult ei olnud üldse. Villide arv annab tunnistust sellest, et bänd oli supper... Nimeks on Riff. Kui kellegil õnnestub kunagi neid kuulata, sis teadke, et nad on fan-tas-ti-li-sed. Isegi ilutulestikku lasti.

Järgmisel päeval käisime rannas. Võrtsu ääres oli üks ütlemata imelik rand. Võiks kirjeldada seda sõnaga kõrkjatesse kasvanud mülgas. igatahes sealt kadusime me vääga kiiresti. Elvas sai veits plääsitada, enne kui tulid äikesepilved ja meid koju kupatas.

Igatahes oli väga tore nädalalõpp ja mul on ütlemata hea meel, et R. mind kutsus. Vot nii.

tünnikas ja kripsus varbad..

2011-07-04T13:19:00.000+03:00

Hopsassaaa... Ma sain see aasta esimest korda ujuma!!!!!! Jep, see juhtus laupäeval. Sugulaste juures kohaliku paisjärve ääres järvekal sai korra sulistamas käia. Väike manööverdus vetikatest mööda ja vesi oli minu päralt. Neli kohalikku hoidsid mul silma ka ilusasti peal, et ma ikka ära ei upuks. Nagu versioon naabrivalvest, ainult siin oli veevalve. Ma ei ole just graatsiline ujuja. Pigem sihuke ristand konnast, liblikast ja koerast. Vähemalt edasi saan. Aga see oli nii hea. Pärast autosõitu oli mul lihtsalt riided selga kleepunud. Mõtlesin korra pommi hüpata, aga araks lõin.

Ja hiljem samal õhtul ma istusin kümblustünnis ja lihtsalt leotasin ennast. päris muhe oli. Oleks veel üks sommersby ka käeulatuses olnud, siis oleks lihtsalt supperluks olnud:D Pärast olin nagu tõsine vanamutike - üleni kripsus...

Igas versioonis saun juurde oleks asja veel eriti heaks teinud :D

Mõeldes õnnelik olemise üle

2011-06-27T22:48:00.000+03:00

Kas osad inimesed on sündinud olema õnnelikud ja teised mitte? Keegi, kes ei ole kunagi pidanud tundma sügavat kurbust lähedase kaotuse pärast ega nutnud patja märjaks, sest lemmikhamster läks hamstrimaale, kas tema on õnnelik? Või on õnnelik hoopis inimene, kes on tundnud kaotuse mõrudat maiku ja oskab väärtustada rohkem ka pisikesi asju. Kas inimene, kellele on eluaeg kõik justkui selgest taevast sülle kukkunud - kas tema oskab seda tõeliselt väärtustada? Kas ta oskab oma õnne hinnata?

Mul oli kunagi üks inimene, kes ihkas kogu hingest õnnelik olla. Kui temalt küsisin, mida sa tahad, ta vastas alati, et tahab olla õnnelik. Aga mis oli tema jaoks õnn? või on? Kas mitte kõik inimesed ei taha olla õnnelikud? Mina küll tahan. Ainult, et ma ei tea täpslet, milles minu õnn seisneb?

Mõnikord olen õnnest segane, kui saan kätte mõne kauaigatsetud raamatu, kuid see tunne lahtub, sest õnn saab otsa ka koos raamatuga. Imelik võrdlus - ma tean. Aga mul on ennast nii lihtne samastada nende raamatutegelastega, kes algul kannatavad, kuid trotsides hirme ja surmaohtusid nad jõuavad happy endini. Nii lihtne on olla nende õnnes, sest raamatutes on lihtne ära arvata mida nemad tahavad. Ja ma olen alati kurb, kui raamat lõppeb tragöödiaga. Võibolla sellepärast mul ongi raske ette kujutada, mis mind õnnelikuks tee, kuna pigem elan teiste õnnes, mitte enda omas.

Teinekord olen ülimalt rahulolev kui olen väljas oma sõpradega ja naeran südamest -siis tundub, et enam paremaks minna ei saa. Teisel korral jälle ma tahan, et mind ainult rahule jäetakse ja et ma saaksin olla üksi oma mõtetega.

Vaadates inimesi enda ümber tundub, et õnn peitub pisikestes asjades. Laps kallistab ema. Ema ja isa hämaras õuemurul tantsimas. Koer, kes tuleb pärast väsitavat päeva sinu jalgade juurde ja viskab ohkega ennast su jalge vasta. Või kasvõi rahulolu, et lõpuks sai see lillepeenar rohitud. Need on asjad mis teevad inimesed minu ümber õnnelikuks.

Usun, et kõik tahavad olla õnnelikud. Mõni lihtsalt saboteerib iseenast, olles pidevalt negatiivne.Õnn on igalpool su ümber, tuleb lihtsalt silmad lahti teha ja see vastu võtta.

Päris head nõuanded, neile, kes otsivad aga ei leia ->9 tips in life that lead to happiness.

Võidupüha eri

2011-06-26T19:27:00.000+03:00

Sel aastal tuli jaan teisiti. Kohalikus külas tähistati tänavu maakaitsepäeva, millele on aluse pannud kadunud president Meri. Kohal oli mõned tähtsamad ninad, marsiti, tantsiti, peeti kõnet. Sihuke korralik paraad jne. Loomulikult kogu seda üritust varjutasid tihedad vihmapilved ja KOHUTAV liikluskorraldus. See oli lihtsalt liiga ulmeline. Lõpuks, et keskusesse ligi saada, et ema töölt ära tuua ja sada viis rasket kotti autosse vedada, pidin ma läbirääkimisi pidama kahe politseinikuga ja kahe kaitseväelasega; ja kuna nendega ei saanud normaalselt rääkida, pidin sõitma üle kellegi muruplatside. Ma lihtsalt ei olnud nõus ootama kaks tundi, millal see paraad läbi saab ja emps ei olnud ka nii kaua nõus töö juures chillima. Ja kogu selle protseduuri käigus ma kaotasin kohe kindlasti nii mõnegi närviraku, ma lihtsalt olin nii nii äksi täis ja ärritunud.. Isegi praegu kui ma sellele mõtlen, siis mul lähevad karvad turri...

Igatahes õhtu jätkus tunduvalt meeldivamalt. Kõigepealt kodus oli väikene isapoolsete sugulaste kogunemine. Grillisime, sõime, napsutasime kivipiiri erijooki, laulsime ja olime niisama muhedad. Kahjuks oli tuul liiga kõva, et lõket süüdata ei saanud. Ehk mõni teine õhtu.

Hilisem õhtu jätkus parima sõbranna pool, kus tegime korraliku veinika saku ice maitselise lihaga. Jube hea oli:D Õhtul toimus keksuses ka Jaanisimman, kuhu me jõudsime väga ülevas meeleolus. Nu see oli erakordne lihtsalt. Kas kusagil on veel nähtud külasimmanil kahte moššivat neiut ja kaasa karglevat meest. Kahju, et kohalik rahvas on sutsu liiga passiivne, muidu oleks peo ikka täiega käima saanud.
Külarahvale võisime me jätta väga kohatu mulje, aga meil oli sellest täiesti ükstaskõik, sest meil oli nii LÕBUS. Sest midagi sündsusetut me ju ei teinud. Kõvasti laulda ja tantsida ikka ju võib. Nüüd on vähemalt kohalikel penkaritel mida rääkida :D

Väike nali ka, mis mu kaheaastane sugulane teeb.
Tema isa küsib: " Mis häält teeb mäger!"
Laps: "mäger-mäger-mäger" (sihukese mossitava häälega)
Kõik naeravad selle peale.
Isa: "Aga mis mäger siis teeb, kui ta seene leiab?"
Laps: "Wiiiiiiiiiii!"
Ja kui enne keegi ei naernud, siis nüüd kindlasti kohe lagistas naerda. See oli nii hüppernunnu lihtsalt :D

Nüüdseks on jaan läbi, kaelavalu on järgi andnud, grillida on saanud oimetuseni ja taaskord saab minna oma tavapärasesse rütmi.

Siis kui hooaeg on avatud ja lõpetamise periood on läbi

2011-06-21T22:15:00.000+03:00

Jeesh, nüüd võin vabalt öelda, et maasikakorjamise hooaeg on avatud. Eile oli esimene korje, millest andis aimu õhtuks valus selg ja soe maasikakook. Hommikul on esimene kiirtiir (vihmavarjuga) maasikamaale, et hommikusöögiks leida kiiresti mõni maasikas.
Olen niikaua maasikaid kasvatanud kui ma mäletan. Samamoodi olen ma absoluutselt igal aastal oodanud maasikate aega ja kui see aeg kätte jõuab, siis ma kirun seda. Miks? Sest need pikad tüütud tunnid küürutades maasikavagude vahel, kus siis pähe paistab lõõskav päike või sajab vihma nagu oavarrest. Just sellepärast.
Tegelikult on sellel tohutul väsimusel ka plusspool. Nimelt ma olen õhtuks alati nii väsinud, et ma ei näe siis unenägusid. Ja ausalt unenägudeta und on mul hädasti vaja. Viimasel ajal ma näen ainult nõmedusi unes, ja uni on häiritud. Hommikul ärgates olen ikka väsinud ja lillad rõngad silmade all. Peegilisse vaadates tekib tunne, et olen tegelane Mayeri vampiirisaagast, kes pole liiga kaua jahil käinud ja kuldsed silmad on muutunud süsimustaks.
Ja täna hommikul oli mul kahe nädala jooksul esimene kord, kus ma magasin nagu beebi. Ärkasin alles natukene ennelõunat (olin äratuse läbi une kinni pannud) ja olin tõeliselt puhanud.

***
Läbi on ka üks jada lõpetamisi. Igal aastal on tutvusringkonnas üha rohkem inimesi kes lõpetavad põhi-, kesk-, ameti- või ülikooli. Kahjuks ma ei jõudnud kõigi lõpetamistele, kuid oma virtuaalsed õnnitlused olen tähtsamatele ikka saatnud.
Palju õnne veelkord Reno, Yulia, Merilin, Kristo, Kristjan, Edith, Evelin, Karin, Taivi, Madis, Lauri ja kõik ülejäänud lõpetajad.

Minu tibutagi

2011-06-15T21:08:00.001+03:00

Nii.. teate mõnikord mõned asjad mõjuvad niimoodi, et tekib tibutagi. Teate küll seda tunnet, kui karv on turris ja üle selja jookseb sihuke erutuse jutt... sihuke hea jutt...

Täna täiesti lambis see juhtus minuga ka. Tavaliselt on selliseks juhtumisk ikka erilised olukorrad aga no tänane.. Istun konvendis ja suurest igavusest vaatan filmi Burlesque. See kus mängivad Cher ja Aguilera. Ja seal ühe laulu ajal jooksis jutt üle selja ja tekkis tibutagi.. ja kuna see oli tõesti täiesti hämmastav juhtumine, ma pidin seda kindlasti ka enda blogis kuulutama. Loo nimeks oli bound on you ja esitajaks ikka christina aguilera.
Suht hää lugu

Pärast vihma...

2011-06-13T21:20:00.000+03:00

Terve eelneva kuumalaine ma ootasin millal ilm jahedamaks läheb ja millal vihma sadama hakkaks. Ja nüüd on see õnnis hetk käes. Täna hommikul kella seitsme ajal läks suur äikesepilv akna tagant mööda. Müristas, lõi välku ja sadas vihma. Vihma oli just eelkõige just maale vaja. Absoluutselt kõik närbus ja kuivas. Päevas läks vaja paarkümmend kastekannutäit vett, et niisutada minu potipõllumehe aiamaad ja lillepeenart. Ja nüüd on lihtne. Võin vabalt õue minna ja imetleda endaloodud ilu ja ei pea neid tüütuid kastekannutäisi vedama.

Ja muidugi see lõhn pärast vihma - nn vihmalõhn. Muud moodi seda ei saa kirjeldada. See kuidagi värske, märg, jahe ning mõnus lõhn...

Alati kui vihma sajab ümisen ma omaette Krokodill Gena laulu refrääni: "Vihma sajab, lastel paha on tuju. Ainult krokodill jalutab vees!"

***

Ja muidugi toimus nv ju punklaulupidu, see oli pidu kuhu ma vandusin, et ma raudpolt kindlalt lähen.. Aga näed msi juhtus. ei läinud, sest ma olen lihtsalt nii rott. Ja sellepärast ma olin laupäeval ääretult kurb ja tigedik. Loomulikult ainult enda peale, et ma varem ennast liigutama ei hakanud.

Rott - see on päris hea väljend, minu praeguse olukorra kohta. Rotid on ka sellised tüütud närilised ja mina olen ka selline parajalt tüütu inimene, tüütan mõnikord iseennastki ära. Ja siis ma käin ja vingun kõigi kallal. Nagu see oleks nende süü. Rotid on ka sellised, et mõndadele nad meeldivad kohe väga, mõned on ükskõiksed ja mõned lausa vihkavad või kardavad rotte. Mina meeldin ka mõndadele inimestele, mõned on täiesti ükskõiksed. Kartmise ja vihkamise kohta ma ei tea. Võibolla keegi kusagil..., aga parem, kui mina neid ei tea. Kokkuvõtvalt on see kõik ju normaaalne, et sind armastatakse, vihatakse, või suhtutakse ükskõikselt.

Ja muidugi sõna rott üldlevinud definitsioon (vähemalt minu arust), lisaks pisinärilasele, on see, et inimene kelle kohta sellist väljendid kasutatakse on pankrotis, "näpud põhjas", "lage inimene".

Aga tegelikult on elus väga palju ka positiivset. Ma pean natukene mõtlema, aga kui hakata võrdlema enda olukorda inimeste olukorraga, kes on tõsiselt hädas - haiged, kodutud, vaesed, sõltlased jne jne. Nende kõrval olen mina nagu kuningakass oma pisikeste murede ja rõõmudega.

Varsti saab maasikaid - imemaitsvaid, punaseid, hõrke, suussulavaid maasikaid :D Ootan seda aega mil ma neid süüa saan. Vähem ootan aega millal neid tohute kikode kaupa korjata saan.

Muteerunud egiptuse nuhtlus...

2011-06-08T22:36:00.000+03:00

Üldjuhul mul puuduvad ennastpiinavad isiksuse omadused... Aga see on üdljuhul. Viimasel ajal ma lihtsalt peksan ennast. On olemas üks nuhtlus, mis piinab arvatavasti kõiki inimesi. ja sunnib ennast sadistlikult peksma. Nendeks on sääsed. Tüütud, vastikud, pinisevad vereimejad. Kuna elan maal, siis igakord, kui keskusesse poodi satun ja üritan endale sääsetõrjevahendit osta, siis on see otsas. Ühesõnaga 24 tunni jooksul sööb mind vähemalt sada sääske, kes jätavad endast maha sügelevad punased latakad. Aga no mida ma räägin, kõik teavad seda juba, mis juhtub, kui sääsed närivad.

Lihtsalt pean oma frustatsiooni välja elama, sest sääsed on nii tüütud.

Fakte ka. Teate, et ainult emased sääsed imevad verd ja eestis on ainult 2 sääseliiki, kes üldse verd tahavad.

Ükspäev õhtul grilldes nägin, et mu kõrvalistuva inimese otsaette maandus sääsk. Loomulikult ma ei öelnud sellele inimsele: "Kuule sul on otsaees sääsk!", vaid ma virutasin ilge matsuga talle piki otsaesist. Ise suurte silmadega vaadates, et kas ikka sain sääsele pihta. Ei saanud.

Sajopka...

2011-05-31T02:10:00.002+03:00

... nii öeldakse kusagil mail. Peaks tähendama tõsist tüdimust. Ja mul on praegu tõsine sajopka peal.

Nii palju on teha, aga ma kohe kuidagi ei viitsi kusgilt otsast seda sasipundart harutama hakata... Tean, et viimased sissekanded on olnud mul suht monotoonsed ja vinguvad. aga nh, minu blogi ja teen mis tahan. (oma tuba mul ju ei ole, kus ma saaksin teha mida tahan).

Lubasin endale, et jaanipäevaks teen ära kaks kooli projekti, mis oleks vaja hädasti ära esitada. AGa nomaitea... Lihtsalt ei viitsi.. Teeksin saat muud asja. Täna näiteks otsustasin vanemate magamistoa ümber mööbeldada... Nelja uksega riidekapp oli tõsine katsumus. Eelkõige sellega, et uksed tuli küljest ära kruvida (lihtne osa), siis kapp teise kohta nügida - kapp oli kraamist enne tühjaks tehtud (see oli talutav osa) ning siis uksed tagasi ette kruvida (vot see oli täielik nöök). Pärast tund aega pusimist sain uksed lõpuks ette, aga nh, loodis nad kohe kindlasti ei ole... Sajatasin ennast maapõhja, et selle jobutööga algust tegin.

Ma tõesti ei tea, kuidas inimesed suudavad elada mitmekesi imepisikestes korterites - pead ja jalad koos. Ma hakkan siin vaikselt juba mööda seinu ronima.

Ja midagi uut ka minu unenägude maailmast. Täna öösel nägin õudukat, kuidas ma olin mingi teadlane, kes tegeles vampiiride uurimisega. Vedasin koos teiste valgete kitlitega inimestega öösel õue ühe kanderaami (selline kuhu Hannibal Lechter oli aheldatud) külge seotud vanamehe mustas ülikonnas. Muide see vanamees oli nälgiv vampiir vms. Ise pugesime öö tulekul mingitesse punkritesse peitu. Öösel tulid välja mingid muud elukad, kes hakkasid seda vanameest sööma vms.

Kusjuures ma olen seda unenägu varem ka näinud - mõne aasta eest. Ärkasin ülesse võpatusega, ja kuna ma magama niikuinii enam jääda ei saanud, siis tahtsin natukene telekat vaadata, aga nagu tavaliselt sealt ei tulnud midaig vaadatavat. Seega tsillisin natsaaega niisama ja alles siis üritasin magama jääda - lootes, et õudukas ei jätkuks. Unenägu jätkus, aga oli hoopis meeldivamat laadi - peaosas The Rock...

Nüüd võiks keegi küll mulle psühhoanalüüsi teha. :D

Siis kui jõudsin ringiga tagasi kohta, kus ma neli aastat tagasi alustasin...

2011-05-27T23:13:00.000+03:00

Kui ma neli aastat tagasi vanematekodust välja kolisin enda elu peale, siis olin täiesti veendunud, et pärast ühikaaega tuleb omaette korter, siis veel mõned peatused ning siis päris oma kodu.

Läks teisiti. Kolisin eile kogu oma elamisega tagasi vanematekoju. Autotäis kraami on kogu mu nelja aasta varandus.

Täna üritasin siis enda "varandust" kusagile ära mahutada. Üks kastike siiatuppa nurka, teine kastike teise nurka. Nii ma oma asjad laotasin mööda tube laiali.

Tunne on ausaltöeldes suht sant. Pole kohta kus olla. Vanematel on muidugi hea meel, et ma kodus olen. Näevad mind tunduvalt rohkem. Aga noh, vaatame, mis nad ütlevad siis kui ma olen kuuaega kodus olnud ja üksteisele närvidele käime.. Muhahaaa

Praegu on selline madalseisu aeg. Pole tööd, pole raha, pole oma kohta.
Ainuke asi mis mul on - on hunnik õppelaenu. Wuhuuuu... Mida ma pean ka järgmisest kuust tagasi hakkama maksma... täielik kräpp....

ou mai gaaden - marmelaaden...

2011-05-16T20:25:00.000+03:00

... täpselt nii ma ütlesin hommikul kui ärkasin. Nimelt ma nägin kõige pöörasemat unenägu ever. Ma näen üldse väga palju unenägusid ja need jäävad mulle ka enamasti meelde. Isegi mitu päeva hiljem võin suht detailselt unenägu ümber jutustada.

Nu igatahes nägin täna öösel unes, et ma olen padurase. Tegelt ka nagu. See oli suht spuuki tegelikult, näha iseenda peegelpilti, kui mu enamvähem lameda kõhu asemel oli maakera mõõtu kõht.... Ja lisaks kõik see ülejäänud - tuisus autoga kihutamine haigla poole. Järgmisel hetkel supermarketi kassas vaidlus kassiiriga teemal jõhvikamoos ja rahulolematu klient minu selja taga, kellele ei meeldinud, et ma sentides maksin. Ning kolmandaks sõitsin ma maksimarketist minema suure liinibussiga, mis oli hipisid täis.. ja ise samal ajal ikka padurase olles ja üritades haiglasse jõuda...

Loomulikult ma googeldasin mida see padurase olemine siis tähendada võiks. Unenägudeseletaja järgi tähendab see tervist ja rahulikku meelt.

Rääkisin sellest emale ka ja ta ütles, et ta nägi minuvanusena ka igasuguseid unesid. Põhiliselt ta oli näinud sihukesi õudukaid (et kuidas ma upun ja ta minuni ei ulatunud jne).

Tegelikult ma arvan, et see unenägu oli tingitud sellest, et loen daki blogi, ja viimasel ajal ta räägib enda titest ja rasedusest palju.. Ja kuna ma loen blogisid põhiliselt enne magamaminekut - juu siis jäi miskit kummitma sealt....

Päev täis pekki...

2011-05-11T20:30:00.000+03:00

Pekki-pekki-pekki...
Homme on eksam ja ma ei taha ja ei viitsi seda jura õppida, tõesti ei taha. Ma saan aru, et neid teadmisi on mul vaja oma magistritöö teadustöö tegemiseks vaja, aga ikkagi.... Õues on nii nii ilus ilm.
Eile arvasin kaval olevat ja läksin koos kursavennaga õue päikese kätte õppima.. Et noh ühindada kasulik meeldivaga... Aga jahm, poolteisttundi päikese käes lõppes ärapõlenud seljaga ja mitte eriti targana.

Teadusest rääkides käisin eile oma magistritöö katse jaoks koolis asjatamas. Veetsin kaks tunnikest lugedes seemneid ja külvisenorme arvutades. Lugsesin 1000 seemet sordi kohta. jippikkajee... Üksi oleks seda ikka maru nüri teha olla, aga me olime kolmekesi ja siis ei tundunudki aega nii palju minevat. Vähemalt mul on teema olemas ja mulle isegi pakub huvi see natukene. Ja saan jätkata bakatööd. Niiet positiivset ka midagi.

Täna käisin trennis, kus teemaks oli siis tantsuline kava. Kõigepealt tantsisime merenguet (vist oli see), kus pidi kõvasti tagumikku (puusasid) väristama. ja see mulle meeldis... Siis tantsisime veits tšatšad, mis on enamvähem. Viimase tantsuna oli samba. Minu õudusunenägu. Ma olen nagu sururõhuhaamer siis ja absull ei saa seda õiget rütmi kätte. Ja vahet ei ole kus ma seda proovin, kas kusagil aeroobikas või päris tantsutrennis, ikkagi olen sambas kohutav. ei suuda vist nendel kiiretel ja aeglastel sammudel vahet teha..:S
Aga trenn kokkuvõtvalt oli väga higine - muud moodi ei oska öelda. Meeleolukas ka.

Ainuke asi, mis seal kohe üldse mulle ei meeldi on see kaal. Ausõna, see näitab kalossinumbreid. Ei ole reaalne, et ma ei ole kolme kuuga mitte grammigi alla võtnud. Pigem juurde. ja jätke jura, et lihased kasvavad. Sellise tempoga ma peaks juba kulturist olema...

Lõpuks pesin enda aknalt ka selle linnujunni ära, mis seal on vist vähemalt neli kuud olnud. Vaade kohe kenam. Kuigi mul oli plaanis teha katse, et kui kaua võtab aega ühe linnujunni aknalt mahakulumine aega. Neli kuud kannatasin, rohkem ei suutnud.

Ja ma nägin täna öösel unes kloune... saate aru KLOUNE - ma jälestan neid...

<--- minuarust kõik klounid on sellised spuukid...

Ja kõigele lisaks on raha ka otsas - jälle...

pekki-pekki-pekki...

Mis asi on meem?

2011-05-03T13:13:00.000+03:00

Mina sain ka lõpuks teada, mis on meem. Kes veel ei tea, siis võib siit lugeda.

Minu elu pisiasjad: Mis asi on meem?

Kuidas tahaks seda pitskardinaga akent enda toale...

2011-05-01T21:13:00.001+03:00

Istusin lahtisel ühika aknal ja kuulasin kevadet. Märkamatult on kõik roheliseks läinud. Tudengid on väsinud tudenginädalast - mõni üksik veel tatsub müüri lähedal ringi... kuid nemadki väsivad ja lähevad õhtu eest tuppa varjule.

Aknast puhub mõnus jahe õhk... Selline värske, mis raputab sind läbi... Taamal vurab rong ja kusagilt on kosta sireene. Korraks tekib sellise vaikse linnakese tunne, kus on vanad puitmajad oma valgest pitsist kardinatega ja hoovis keksu mängivad plikatirtsud...

Ja taustaks mängib see...

Siis aga teed silmad lahti ja hoopis sõidavad ringi rollerid ja need keksu mängivad plikatirtsud on ammugi iidne nähtus... Pigem leiab neid kaubanduskeskuses hängimas.... Kole kahju hakkab neist...

Meri, nunnad ja piisonid ehk kuidas Mäks ekskursioonitamas käis....

2011-04-30T13:09:00.000+03:00

ajasin ennast suure vaevaga kolmapäeva varahommikul ülesse ja tatsasin coomaka parklasse, et istuda bussi ja sõita kahepäevasele ekskursioonile. Mõtlesin küll, et ei viitsi minna ja kaks päeva niisama passida... aga tegelikult oli väga tore.

Esimene peatus oli Põltsamaal, kus käisime E-Piimas. Oli ettevõtet tutvustav loeng/seminar/filmivaatamine + tiir tootmishoones. Peab ütlema, et need naised, kes seal tööl on, on kindlasti väga tugevate kätega. 15kg juustutükke vist ei ole ikka nii väga kerge visata.... Loomulikult uurisime ka Südamejuustu kohta. Hiljuti oli meedias juttu, et südamejuust ei saanud tunnustust, kui vererõhku alandav toode. Uurisime ja selgus paljugi uut. Nimelt lihtsalt üks üleliiduline toidukvaliteedi amet ei andnud oma tunnustust, et see juust just vererõhku alandab. Tegelikult ettevõte ei ole kunagi öelnudki, et juust alandab vererõhku, vaid juustus leiduv TENSIA bakter aitab sellele kaasa (kui seda regulaarselt tarbida). Kes enne südamejuustu ei uskunud, sis nüüd võib uskuda jälle :)

Saime kaasa ka kingipaki erinevate juustusortidega (nüüd saan järgmised kaks nädalat juustu süüa)....

Järgmisena vuras buss Tallinnasse Karja Keldrisse, kus meil olid lauad reserveeritud. Lõuna oli eriti meeleolukas, sest meie laua juurde tuli keegi umbjoobes meesterahvas. me ei suutnud konsensusele jõuda, et kas ta oli eestlane, soomlane või hoopis keegi kolmas. Igatahes ta laulis meile "we wish you a merry christmas!" Ülimalt koomiline oli.... :D

Kiire kablutamine läbi vanalinna, et jõuda Põllumajandusministeeriumisse, kus tehti meile mammutettekanne seal funksioneerivatest osakondadest. Igale ettekandjale oli mõeldud ka meene. Mina sain ka käppa suruda ja kingi üle anda... Oli päris huvitav, aga kuidagi kohati kippus venima... Ja patsiga poisist ma ei hakka rääkimagi....

Sellega lõppes esimese päeva ekskurisooni pool. Jõudsime ööbimiseks Pirita kloostri külalistemajja, kus võtsid meid vastu päris ehtsad nunnad. Elamine on seal supper. Aga ega me siis üldse ei jäänud sinna tubasid vahtima. läkisime kambakesi poodi ja sealt edasi pirita randa, kus oli meil supper-lahe-mega kursapidu. Jh, võib täitsa öelda, et kursapidu... Pole tõesti kunagi nii lahedat pidu koos kursusega olnud. Isegi mitte baka ajal. Need spontaansed asjad on alalti kõige paremad.. :) Kunagi hiljem õhtul tagasi tubadesse jõudes jätkus melu ka seal, kuid hästi vaikselt ja paigale vastavalt. Ikkagi sihuke religioone värk, ega väga ei tahtnud nõmetseda seal.

ja mul ei ole väga kaua aega nii head und olnud, kui seal.. Müstika mis....

Ahjaa, meres käisime ka ära... :D hommikuks oli hääl kähe....

Jaa nii see kõik algas...

Jaa nii jätkus...

Ausalt ka, me oleme normaalsed...

Siin me oleme!

King ja nägu ja pudel...

Vanaks oleme jäänud, ei jõua pääsukest teha...

Karglemas....

Teine päev algas minul missaga. Mõtsin, et teen selle nalja ära ja lähen käin ära. Polnud kunagi käinud. Loivasin ennast siis sinna kohale ja kuulasin seda pühalikku missat siis. aga mul hakkas seal väga kriiiipi ja tulin enne armulaua leiba vms ära. Tegelt ka, imelik tunne hakkas kõhus - sihuke aukartuse, imetluse ja hirmu segune tunne...

Siis kiire sutsakas Hansaplanti (soovitan igal aiandushuvilisel minna) - supperlahe koht. Esiteks hästi ilus ja kliendisõbralik ja teiseks seal on igasuguseid näidis aianurki jne. Saab ideid ammutada.. Kui mul oleks rahakott puuga kaasas olnud, sis oleksin vist seal palju palju palju kulutanud...

Järgmisena Põllumajandusamet. Mulle ei meeldinud seal. Ettekanne oli monotoonne. Aga võibolla oli asi selles, et ma olin väga väss ja uni tikkus vägisi silma...

Edasi Saku õlletehase pubis söömas, kus köögiviljad koosnesid ainult lillkapsast, mis olid veel kibedad ka..

siis pooleteisetunnine bussisõit, kus sai mõnusalt põõnatud.

1300 kg puhast hirmu...

Ja viimaks jõudsimegi viimasesse kohta, kuhu jõudma pidime - piisoni saloon Maasikmäe talus. Seal tehti tuuri, kuulasime väga põnevat edulugu peremehelt (küll tal on alles palju unistusi), sõime kohalikku toodangut, tantsisime lime tantsu ja käisime piisoneid söötmas. Need piisonid olid küll ühed suure elukad. Pealik on 1300 kg... Nagu vau... Mina üldiselt loomi ei karda, aga kui tema ligi kõmpis, siis astusin heaga paar sammu tahapoole.

Ja soovitan kindlasti seal vetsus käia, tegelt ka nagu. Mitte nüüd just vetsu pärast, aga seintel on väga lahedad pildid.... Lust on kohe olla.. Ja meestevetsus pidi veel parem olema.

Jaa veelkord kogu kursus....

PS mag I 2011/kevad

Jaa tõesti, suppertoredad kaks päeva.

Öös on asju, ehk sel korral siis öölaulupidu

2011-04-26T00:00:00.000+03:00

Jõudsin just öölaulupeolt koju ja pean tunnistama,et minuarust oli tänavune laulupidu igavavõitu. Laulud olid kuidagi venivad ja liialt rahulikud. Oleksin eelistanud ise midagi veits rütmikamat.
Kui pidime peol lainet tegema, siis üks mu sõber küsis, et huvitav miks on laulupeo teemaks meri??? Kas selle suure tsunaami pärast??? Ta ütles seda nii naljakalt, et ma ei saanud tervet laulu kaasa laulda... Aga siiski mitte... kindlasti on sellel laulupeo teema millegi muu pärast valitud. Ma vähemalt loodan.

Õhtu jooksul räägiti veel ühte anekdooti... "Lible, räägi üks anekdoot!"

Pole vist kunagi nii väsinud olnud kui viimase nelja päeva õhtaks....

2011-04-24T21:14:00.000+03:00

Minu nädalavahetus algas juba neljapäeval ja see on olnud väga väga väga töömahukas. Maale saabusin juba kolmapäeval ja läksin tegelesin veits onu arvuti putitamisega. Ühesõnaga sain täielikule arvutivõhikule oma oivalisi arvutialaseid teadmisi demonstreerida... Kuigi enda arvutil ei suuda ikka vistat windows 7 vastu vahetada...

Väikene ülevaade minu nelja päeva tegemistest. Käisin isaga metsas puid tegemas. See mets on minu jaoks mets, aga teistele inimestele on see suht võsa ikka. Riisusin emaga terve aia ära, mida meil on tõsiselt palju. Muskel ple kunagi nii haige olnud, kui sellest rehitsemisest. Täna kaevasin ja külvasin ja istutasin. aa, ja hommikul küpsetasin sarvesaiu ja mõned pitsad. Lisaks munapühade puhul värvisin mune sibulakoorte jms.

Põhimõtteliselt olen ma neli päeva ainult töötanud, enneolematult palju töötanud. Iseenesest väga mõnus, kui ainult muskel valus ei oleks ja kannad ümmarguseks ei muutuks. Ja selle all ma mõtlen seda, et kannad hakkavad valutama ja tekib tunne nagu kõnniksin kahe palli otsas.

Ma ei ole kunagi arvanud, et mul on suured kõrvad, aga täna arvan. Kõrvad jäid päikesele ette. Nimelt kõrvetas päike mul täna kõrvad täiesti ära. Lähipäevadel hakkavad mu kõrvad nahka ajama.... vastikvastikvastik... Ja punanina ei ole ainult põhjapõder Rudolph ja mina talvel külmaga, vaid ka mina kevadel ära põlenud ninaga.... topelt vastikvastikvastik...

Kuigi õues on suur kevad, siis järgmise nädala pean toas veetma ja üritama oma kooliasjadega mäele saama... *ohkan* Kõigele lisaks on ju järgmisel nädalal ka Tudengipäevad!!!

siis kui mõtlesin enda blogi olemasolu vajadusele....

2011-04-19T19:41:00.000+03:00

Minult küsiti üksöö, et miks mina blogi pean? Esimeseks automaatseks vastuseks tuli, et siis on hea hiljem lugeda, mida ma teinud olen või mida mõelnud. Selline vastus sünnitas omakorda teisi küsimusi. Miks ma pean avalikku blogi? Miks ma lihtsalt päevikut ei pea (kasvõi virtuaalset)? Sel ajahetkel ma ei osanudki miskit tarka kosta, et ainult oleks tore kunagi lugeda ja ei tee ju ka paha, et teised saavad minu tegemistest lugeda. tundus, et selline mõtteviisi oli küsijale võõras.

Ma ei ole ju kunagi kedagi sundinud lugema enda blogi, ei ole ma siia ka kedagi kutsunud ega muul moel propagandat teinud. Tegelikult ma ju tahan, et mu blogi oleks avalik ja seda saaksid inimesed lugeda - tegelikult kõige enam võiksid inimesed mõnikord ka kommenteerida. Kommentaare ongi just kõige põnevam lugeda..
See blogi lihtsalt eksisteerib, kuhu ma aeg-ajalt oma mõtteid üritan sõnadesse panna, kuid mis kahjuks pahatihti ei õnnestu. Jummel kuidas tahaks osata huvitavalt kirjutada.. Ausalt ka tahaksin.. Eluaeg olen igasuguste kirjandite ja esseedega jamanud. Kõige viletsamad nad ei tule mul, aga tahaks hiilgavaid töid.

Aga mis puutub mu blogi sisusse, siis siin ei ole mitte midagi sellist, mis oleks kellegi tundeid riivav. Ainuke inimene kelle tundeid see võib riivata olen mina ise. Ja sellest on mul ka suht ükstaskõik.
Ja ometi ma ei kirjuta siia teps mitte kõike, mida ma tahaks... Mõnikord tahaks suurest melanhooliast karjuda, või siis pühendada sissekanne mõnele kindlale inimesele ja siis tema vastu ebaõiglaselt julm olla või vastupidi ebaõiglaselt hea. Aga ma ei tee seda, sest see riivaks teiste inimeste tundeid....

Krt, ise ka ei usu, mis ma siia kokku kirjutanud olen.... ....riivaks teiste inimeste tundeid....päh... mida veel?? aga kuradi pärast, mis siis minu tunnetest saab??? (tundub, et ego annab endast märku)...Käin ikka veel ringi keep smiling näol aga ise endal ei ole õrna aimugi mida ma sellest kõigest (elust maakeral) saada tahan???

Kõrvaltoa hipi

2011-04-14T22:29:00.000+03:00

Ütlen kohe, et minu inglise keele suhtlusoskus on väga väikene.

Täna õhtul kõndis minu ühikaboksi sisse Linda (ühika valvelauatädike) ja tal oli kaasas üks hipivälimusega välismaalane. sihuke hallipäine pikkade juustega vana hipi... Mul on, et nagu mida????

Tuleb välja, et see härra (nimi on vist Pelle või Pallo vms) on eesoleva öö minu boksinaaber. Ma siis oma vigase inglise keelega seletasin temaga. Tuleb välja, et nn härra tahab jääda vaid üheks ööks, aga valvelauast tädike võttis temalt kahe öö eest. (mahe onju, kui keelt ei mõista). Arvan, et homme käin adminni juures ja ütlen, et hipile võiks pool raha tagasi anda.

Onkel ise oli väga muhe. Seletas hoolega ja oli väga mõistev kui ma tegin jutus pause ja üritasin meeleheitlikult mingeid sõnu meelde tuletada.

Igatahes terve ühika hostel on üle bronnitud igasugustest välismaalastest. Ja seda kõike Maamessi pärast...

aga tegelt ka, ta näeb välja nagu hipi... ainult ümmargused prillid on veel puudu...

Uskumatu - mina ja unetu???

2011-04-12T12:40:00.000+03:00

Teate seda tunnet, kui lesid voodis ja und ei tule. Lesid ja lesid, aga und mitte kusagil. Täna öösel ma nimelt üritasin pingsalt kolm tundi jutiga magama jääda. Kõigepealt oli loomulikult liiga palav. Keerasin radika peaaegu nulli (mitte päris, sest hommikuks ma ei tahtnud kringel olla). Seejärel viskasin võimalikult palju riideid minema. Nii voodiriideid kui ka ööriideid. Enam nii palav ei olnud, kuid ikka und ei tulnud.

Otsustasin lihtsalt voodis lesida ja lage vahtida, aga oi kui raske see on. Millegipärast hakkasin ma kuulma siis kõike endaümber toimuvat... automürin, lihftide sahin, kella maniakaalne tiksumine, kellegi hüsteeriline naer.... Uksepaugatus ehmatas mind voodis täiesti sirgeks. Tundub, et kui üritad mitte midagi kuulata, siis kuuled just millegipärast kõike (v.a. loengus).

JA NII KOLM TUNDI JUTTI... Lõpuks aitas ainult see, kui ma üht luuletust hakkasin kõvasti lugema. Lugesin lugematu arv kordi ja siis lõpuks tuli uni... Lõpuks...

Kuna unegraafik on totaalselt sassis, siis hommikusest ärkamisest ja loengust ei tulnud loomulikult mitte midagi välja.

Aga õues on kevad ja täna on totaalselt müüril istumise ilm. Hmm, peaks seltskonda otsima ;)

Jäi ükspäev vivat vaadates silma...

Kõik võdiseb, nagu oleks 8.04 tarretisest tehtud...

2011-04-08T20:39:00.000+03:00

Ma ei oska kahe viimase päeva kohta öelda muud, kui et need on olnud totaalsed tarretise päevad.... Mitte miski ei edene, mitte midagi ei viitsi teha... Selle mõttetu olukorra tähistamiseks tegin ma täna tarretist...

Ja projekt Roberto võib ka nüüd lõpetatuks lugeda.. Aga maitses hea :)

Aga hea asi, mis mind alati naerma ajab on -->Achmed.. Must huumor aitab millegipärast alati...

Hulkuri valss

2011-04-07T23:40:00.001+03:00

Raadiost kostab sahisedes Hulkuri valss ja vanaisa võtab mu vanaema tansima. Olen pisike plika ja istun pliidi ees puupingil ja söön vanaema küpsetatud pannkooke. Vanaema ja vanaisa keerlevad keset kööki.... keset pannkoogilõhna. Tean, et naeran nende üle - see kõik tundus nii naljakas... nemad naeravad koos minuga... lugu saab läbi ja vanaisa läheb õue... vanaema naeratab ja küsib minult kas mina ka tantsida tahan? Muidugi ma tahan. Ta tõstab mu endale jalgadele ja ma keerlen temaga samamoodi mööda kööki nagu ta oli seda just teinud vanaisaga...

Ma mäletan seda hästi ähmaselt ja täna meenus see mulle taas...
Hulkuri valss oli vanaisa lemmiklaul...

Siis kui istun voodil, pohmakas ja mõeldes, et mis mul viga on....

2011-04-07T14:11:00.000+03:00

See on teaduslik fakt, et Lauri juurde ei saa kunagi minna ja sealt lihtsalt normaalsel ajal koju tulla. Olen öelnud seda enne, ütlen praegu ja arvatavasti ütlen ka tulevikus....
Minus on tärkamas kahtlane teadmine, et lepa boks asub mingi maagilise peosoone peal... ja see on nii krdi lähedal minu toale...

Niipalju siis minu asjalikust päevast...

kas olen liiga vana?

2011-04-06T20:39:00.000+03:00

Kas teil ei ole tunnet et facebook on muutunud titemammide ja suhtestaatuste foorumiks. Igatahes minu FB on seda küll... Enamus kasutajate uuendusi on uued pildid enda kõhtudest, lapse sünnipäevapiltitdest ja kommentaaridest a´la sellises stiilis :" Issake kui nunnu.. praegu on ta rahulik, aga oota kui hambad tulema hakkavad... meie pere on ka varsti uue liikme võrra suurem" jne jne.... Ja muidugi iganädalased teated, et keegi minu tutvusringkonnast on jälle kihlunud...

Ja tegelikult ma ei ole üldse kuri sellepärast, lihtsalt mõtlen, et kui minagi kunag "sellesse õnnistatud staatusesse" saaan, et kas siis on samamoodi. Et katus sõidab ära ja pean iga jumala päev mingi pildi enda venitusarmidega kõhust ülesse panema, või kuulutan kogu maailmale, et olen nüüd kihtlatud, või keerulises suhtes või veel midagi??? Arvatavasti juhtub see ka minuga... Kui sel ajal üldse fb eksisteerib..

Nii kummaline on mõelda, et ümberringi inimesed hakkavad oma pesa punuma ja mõtlevad teemadel a´la "kas võtta autoliising ja ka kodulaen korraga vms"
Minu põletavamateks teemadeks on praegu pigem see, et uue stipini on aega veel TERVELT 14 päeva ja mul on vaja maksud maksta. Ja kas ma viitsin järgmised kaks nädalat ainult praekartulitest elada või minna maale ja seal emalt midagi paremat manguda...

Ja samas ma olen rahul.. Ei suudaks mina mõelda praegu, et võtta autoliising või majalaen.. hea on kui kooliasjad õigeaegselt tehtud saan....Las neile elutähtsatele küsimustele mõtlevad need, kes on olude sunnil sunnitud varem täiskasvanuks saama.. või ka enda vabal tahtel, kes teab....

seega ei.. ma ei ole liiga vana.. Aega on selle kiire asjaga... ja parem hiljem, kui mitte kunagi.... Lihtsam on mõelda elu pipina kui majasokuna.. :D

Istudes loengus ja mittemilleski aru saades

2011-04-04T10:53:00.000+03:00

Tänases loengus õppejõu märkus meeste kohta:
"Erutus on siis, kui naine on rase,
Ärevus on siis, kui armuke on rase,
Paanika on siis, kui mõlemad on rasedad!!!"

Käisin eile teatris - üle väga pika aja. Lavastuseks oli Shakespeari "Kuningas Richard Kolmas" Tükk oli pikk ja kuna kõik oli sihuke riimuv, siis oli suhteliselt raske jälgida. Kuid siiski pärast kahte tundi, sai ka meie seltskond asjale pihta. =) Aga hea oli vahelduseks teistmoodi teatrit vaadata/kuulata.

Aga tegelikult tahtsin rääkida, kui huvitavaid inimesi võib teatris näha. Teatrimaja ees oma kaaslaseid oodates nägin Matrix-ist väljaastunud Neo´t. Täitsa lõpp, kui lahe mantel tal oli - pikk must maani nahkmantel... Urrr...
Siis ma nägin vaevatud väljanägemisega pilusilmset poissi. Kahtlustan, et ta on emo. Aga kui ta kaaslane saabus, sis vähemalt natukene muutus ta rõõmsamaks. Loodetavasti on korras temaga. Oodates umbes 10 minutit, siis tatsas teatri ees üks väga kahtlase väljanägemisega härrasmees pilet näpus. ma olin juba täiesti veendunud, et ta üritab kellegile piletit maha parseldada.. Aga võta näpus - ootas temagi oma kaaslast. Pärast see onkel istus veel minu kõrval...

Pimedas õhtus kojukõndides (kuna jäin bussist maha ja järgmiseni oli 35 minutit) ja möödudes Krooksust hakkas mulle ninna praekartulite ja värske sibula lõhn. Oi kuidas tuli meelde lapsepõlv. Vesistades suud ja mõeldes, kas minna tagasi ja ka endale tellida, lonkis mulle vastu süsimust koer. Koer nagu koer ikka, aga need tema silmad olid läikivrohelised. Vot sihukesi koerasilmi ma ei ole kunagi varem näinud. suht kriiipi...

Ja kõik need päevad on mul on vahelduva "eduga" ajuvalu. Ma olen enda pärast juba tõsiselt mures... Peaksin endale, vist mingi sildi külge panema - et kui mind leiate, siis helistage sinna jne.. Nagu koertel kaelarihmad. Mulle oleks ka sellist vaja...

Siis kui ajuvalu järgi jäi ja öistest tegemistest kokkuvõtet tegin

2011-04-02T14:44:00.000+03:00

Hommikupoole ööd, kui on veel pime - mööda teed kodupoole sammudes ja südamest naerdes kui kummaline võib üks õhtu olla. Selline oli minu tänane hommikupoolne öö.

Selline tunne on et erilised inimesed tulevad välja ainult öösiti. Miks? Sest päeval ma ei kohta kunagi selliseid kummalisi inimesi...

Ma ei ole kunagi päise päeva ajal võhivõõrastele seletenud kuhupoole jääb zavv või miks ma nohik ei ole (kuigi käin ülikoolis). Ega kuulanud kunagi noormehe juttu, miks ta on omal vabal tahtel tsölibaadis (oodates seda õiget) või et ülikooli magistratuuris saab õppida vahatamist... või saada teada, et kõik tartu lühikesed inimesed (loe mehed) on reede öösel kokku kogunenud zavoodi. Muidugi oli seal ka kahemeetriseid isendeid liikumas... Ja et Rüütli tänaval liiguvad ringi täitsa elusad rüütlid, ainult ilma valge hobuseta...

Mitte kunagi päeval.. ainult öösel leidub selliseid inimesi...

Lõpuks enda Karu (roosa ja karvane) juurde jõudes ja üritades suikuda, teeb linn kõige kummalisemaid hääli. Kusagil plaksatas autouks, siis vuras mööda rong.. Kusagil helises telefon. Liftiuste pinin...

Ööös on asju... imelikke ja imelisi...

Je suis ici! Je ne peux pas faire autrement!

2011-04-01T20:34:00.000+03:00

enne kui naiskad siia jõuavad, kuulasin laulu mis võtab lihtsalt hingetuks.... mul pole aimugi millest see jumalik inimene seal laulab, aga võtab tõesti hingetuks- heas mõttes ikka....

aeg, mil tuleb ennast tuulutada

2011-04-01T19:18:00.001+03:00

Täna päeval tuli mul tohutu siidri isu. Ise ka ei usu nagu, kell kaks päeval on vaja minul siidrit juua.. Seadsin sammud sõbranjega poe manu, et väikene siidrike libistada. sõbrannaga liftis oli järgmine vestlus

Sõbranje: "nägin täna jumala kobedat kutti, sõitsin koos temaga liftis!"

Mina: "mahe, tahaks näha!!!"

Sõbranje: "Ainult ta oli lühike :S" (sõbranna ise on suht pikk)

Mina: "nu siis peaks minule hästi minema"

Sõbranje: "No ta NII lühike nüüd ka ei olnud"! (ise jumala tõsine)

Ma vahin lolli näoga otsa, et mida asja nüüd. Ma ei ole juu nii lühike - täitsa keskmine ju... Juba mõtlesin, et kas tasuks solvunut mängida.. aga sis ta sai aru, mis valesti ütles ja kukkus ennast parandama

Tegelikult ta ei mõelnud asja üldse niiviisi nagu mulle tundus. Igatahes terve tee liftisõitu sai kõvahäälega naerda.

Igatahes kell on nüüd 19.16 ja kavatseme naiskadega täna väikese meeleolu luua ja Teise Maailma peole minna. Liiga kaua on toas kopitatud ja tolmu kogutud..

ja loomulikult olen nüüd dilemma ees, et mida selga panna. Need naised, kes väidavad, et neil ükskõik mida nad selga panevad valetavad 100% (kuigi neid on vist päris vähe.. vähemalt mina ei tea ühtegi. kui iseennast aegajalt välja arvata...)
ahh.. arvatavasti ikka sama vana hilp selga =)

kui tuli aeg ennast jälle analüüsida

2011-03-31T21:59:00.000+03:00

Minult küsiti ükspäev, et mida mulle meeldib teha. Kehitasin sellepeale õlgu ja ütlesin, et ei teagi nagu. FB-käia??? Tundub nagu kuidagi mannetu ainult FB rõõmu tunda.. Seega otsustasin natike ennast uurida.

Kunagi mulle meeldis väga näidelda. Sain isegi mõne auhinna. Need olid sellised pisikesed, vist olid kihekondlikud - parim naisnäitleja. enam ma ei näitle, aga esinemisvajadus on jäänud. pidev humooritsemine-vähemalt enda arust- käib minuga kaasas.

veel meeldis mulle maalida - mingi picasso ega van Gogh ma just ei ole, aga natike ikka. suviti, kui maal vanematekodus olen, siis tihtipeale otsin välja oma vanad värvipotsikud ja tüki paberit, ning plätserdan midagi.

Küpsetamine- seda mulle meeldib praegu ka teha, kui ainult need koogikesed nii maitsvad ei oleks. iga amps läheb minu päästerõngale lisaks. ja see ei käi minu plaaniga "suveks kergeks" kaasas. igavene jama.. nosin porgandit edasi...

Ja veel meeldib mulle lillepeenart rohida. ühesõnaga lumi võiks kiiremas korras ära sulada. suvel vedasin peenrasse mitu suurt kivi traktori ja enda musklite abil. ootan põnevusega, kuidas peenar kevadlilledega välja

näeb.

Emps ütleks selle kohta:"Tuleb teha seda, mis meeldib!"

Praegu mulle meeldiks juua veini ja siis vines peaga maailmaasju arutada!!

***

Üks päev öeldi mulle veel midagi mis mind täiesti sõnatuks võttis, mis minu puhul on peaaegu, et võimatu. Üks meessoost isik küsis minult, et miks mul meest ei ole? nonii, see on küll küsimus, millele ma vastust tean, onja... vahtisin teda uskumatu näoga mingi 30 sekundit, samalajal libedal teel tuterdades.

"noh, ei ole seda õiget leidnud veel (nagu ma usuks, et see mister Right on olemas) ... Tahaks lihtsalt musitada!!"

Millepeale meestsoost isik ütles veelgi hämmastavama lause: "endal nii madalad nõudmised ja ikka üksi"

Mida hekki nagu???

Täna leidsin hea põhjuse miks mul meest ei ole (laenatud mõte ühest raamatust):

Kender on öelnud, et hommikukohvi on väga oluline. Et kui see on hea, siis võib tulla tunne, et sa ei tahagi selle inimse juurest lahkuda, kes sulle seda kohvi pakkus. Et tahadki jääda tema juurde ärkama.

Ja voilaa ongi lahendus- mul ei ole meest, sest ma ei joo kohvi. Lihtne ja loogiline. Järgminekord tean, mida vastata, kui keegi küsib, miks mul meest ei ole.

Nagu tegelt ka - ai on ju :S

2011-03-31T13:41:00.000+03:00

Ärkasin täna hilja ja siis ka sellepeale, et liigesed olid liiga valusad, et voodis külge keerata. Eilne trenn oli tõesti efektiivne. Voodist püstisaamine oli kunst omaette.
ja veel midagi imelikku. alates ärkamisest on mul pidevalt peas imelik valu. pea paremal poolel on sihuke tunne nagu keegi aegajalt keeraks ühte kindlat kohta kruvikeerajaga. Meenub filmi Saag mingi osa, kus ka kruvisid ajju keerati. Igatahes vastik tunne. Loodetavasti läheb varsti üle, hakkan juba pabistama vaikselt :S

Trenn=tudisevad jalad

2011-03-30T19:18:00.000+03:00

Tänane trenn oli eriline. Esiteks viis treeningut läbi meesterahvas ja teiseks oli tavalise aeroobika asemel kangitrenn. Polnud kunagi varem kangitrennis käinud. Alguses mõtlesin, et mis see sis ära ei ole. Tõstan natsa kangi ja voilaa..

Trenn ise ei võtnud eriti higistamagi. Aga noh, kui trenn läbi sai, ja ma pidin treeningvarustust ära panema hakkama, siis jalad tudisesid nii hullult. Esimese asjana mõtlesin, et külili küll ei tahaks keset saali kukkuda. Koperdasin siis kuidagi riietusruumi. Vahepeale jäänud trepid olid tõsine katsumus.

Spordihoonest koju kõndisin väga väga aeglaselt. Mõni arvas, et ma olen vist puudega. Muudkui aga tudisesin. Pärast kolme tundi, mul on jalad ikka veel nagu pudru all. Kõndida eriti ei taha. Seepärast jätsin täna ära ka liikumise T. tänavale, sest J. mäel oleksin ma raudselt siruli siis olnud...

Ja arvatavasti homme, on muskel valus - tegelikult on see rohkem kui kindel...

Vot see oli alles treening..

Lokid, sukad, kontsakingad....

2011-03-21T20:17:00.000+02:00

Polegi ammu siia midagi kirjutanud, sest ei ole pääsu enda läpakasse olnud. Ja loomulikult on minu probleemiks paroolide ära unustamine. Kõik paroolid on ilusasti ära salvestatud ja võõras arvutis ei õnnestunud mul enamikesse kohtadesse sisse logida.

Igatahes on mul viimasel nädalal täitsa tore olnud.

Kolmapäeval oli T. sünnipäevapidu, kus oli palju erinevaid inimesi. Küpsetati kooki, tehti booli (täielik vikat), kusagilt toodi välja kitarr. See vist oli isegi T. enda isiklik, igatahes sai laulda ja niisama joriseda. Juttu jätkus varaste hommikutundideni ja oli üleüldse lõbus.

Arvestades, et bool oli vikat, siis neljapäev oli väga väga rahulik. "Krdi kass trampis vaibal"

Reedel aga oli mu onu 50 juubel. Pidustused olid suured. Algselt ma sinna küll üldse kohe minna ei tahtnud, nii mitmelgi põhjusel. Esiteks, oleksin pidanud olema sohver inimestele, ja mulle ei meeldi inimesi sõidutada. Teiseks, polnud kaaslast, keda tantsupõrandale vedada. Mulle nimelt meeldib tantsida. Kolmandaks oli mul kolmapäevasest peost veel väss sees.

Aga nh, kui oli kutsutud, siis peab ikka minema ja ma ei kahetse. Leidsime teise inimese endale sohvriks ja pidu võis alata. Õhtujuhid olid tasemel, bänd ka... Toidud olid ka vist söödavad, aga ei jõudnud nendeni.... Inimesi oli palju ja nalja nabani...

Hommikuks olin ära tantsinud nii oma sukad, kui ka enda vaesed jalad. Aga pidu oli hea - üldse ei kahetse. Mis sest, et arvati, üheljuhul, et mu onu on mu kaaslane ja teisel juhul mu vend. Nu jh... mida veel. Aga inimeste näoilme oli veel parem, kui ma neile sugulussidemeid tutvustasin.

Ja täna olen ma lihtsalt pikali maas (või noh üldjuhul siiski voodis), kuna mingi kummaline tõbi on mind tabanud. ...

Tarbijamängu võit

2011-03-10T19:31:00.000+02:00

Täna ma võitsin peaauhinna. Turunduse seminar, oli meil rühmiti ettekanded turundusstrateegi kohta erinevatele toodetele. Üks rühm tegi ettekande innovaatilistest küttepuudest. Pärast ettekande lõppu ja küsimustevooru korraldati tarbijamäng. Nimelt pidi ära arvama, mis liiki puupakk neil kaasas oli. Mina geeniuss arvasin selle ära. Oli mänd. Auhinnaks oli seesamune PUUPAKK. jipikajee tõesti. Õppejõud oli asjast nii sillas, et tegi lausa pilti, kui see puupakk mulle üle anti. Otsustasin, et ma seda pakku endale ühikasse siiski ei vea. Andsin oma kursaõele. Nüüd see sõidab temaga kaasa.
Aga igati vaffa oli tegelikult ja nalja sai ka nabani.. ja natukene veel rohkemgi. =)

Uudiseid

2011-03-09T12:07:00.000+02:00

Olen jätnud vist mainimata, et olen nüüd töötu. See oli täiesti mu enda teadlik ja vaba otsust töölt ära tulla. Ma ei hakka tagamaid selgitama, sest kõik kes teavad mida ma tegin, saavad aru miks ma seal enam töötada ei tahtnud.
Nüüd on mul olemas ka vaba aeg. Ausalöeldes, esimesel õhtul, kui ma tööl ei olnud, ei osanud ma tõesti mitte kui midagi selle tohutu koguse vaba ajaga pihta hakata. Nüüd hakkan vaikselt oma päevaplaani taaskord tihedamaks muutma.
Aga sellega, et ma loobusin sellest tööst, ei tähenda veel, et ma uut tööd ei otsi. Hoian endiselt silmad ja kõrvad lahti.

Kolm lilleõit, vastlakukkel ja õnnitlused naiseks olemise puhul

2011-03-08T20:54:00.000+02:00

Ilusat naistepäeva/vastlapäeva!!!

Käisin täna kuulamas meeskoori Gaudeamus kontesrti. See tekitas minu nahale täieliku tibutagi- see oli hea.

Tahtsin minna ka kindlasti kelgutama, aga ei leidnud endale seltsilisi. Mis iseenesest on kurb, sest enamik kutsutuist lihtsalt ei viitsinu. Laisad. Tahtsin mängida täna õhtul lauamänge - jälle ei leidnud mõttekaaslasi. Jälle laisad.

Nüüd naudin uhket üksindust vanade hittide, veini ja kahe küündla näol. Kui oleks veel võimalusi seda teha vahuvannis olles, oleks täiuslikkusest väga vähe puudu.

Taustaks käib see ja see lugu. Lihtsad ja head.

Proosit!!!

Siiber

2011-03-02T11:21:00.000+02:00

On olemas selline asi nagu siiber. Tavaliselt on asub siiber kusagil ahju lõõride vahel või kusagil seal kandis. Või siis haiglates on siibrid (teadagi milleks).
Aga minul on ka siiber. Teistmoodis siiber. Mul on siiber enda tööst. Õhtul istuda ja helistada ja helistada ja helistada. See on tüütult üksluine. Oleks palk siis veel midagi- aga eih. Ainuke positiivne asi on see, et seltskond töö juures on väga tore.
Iga päev, kui läheneb aeg tööle minna, muutun mina õelaks ja tigedikuks. Nähvan inimestele... Ma ei taha mitte selline olla. :´(
Seega ma pean plaane muutma - kuidagi...

"Isa õpetas mind tööd tegema; ta ei õpetanud mind tööd armastama." Abraham Lincoln

Valitud!

2011-02-28T23:03:00.000+02:00

Käisin täna elus esimest korda valimas. See ei olnud plaanitud, see oli täiesti spontaanne tegu. Kõndisin täiesti kogemata Kaubamajja ja seal see oligi- valimisjaoskond sis.
Mõtlesin, et sellega kaasneb mingi tunne ka. Umbes nii, et nüüd olen olnud kohusetundlik kodanik ja andnud oma panuse. kuid ei. täiesti tundetu.. Isegi numbrit kribades ma mõtlesin selle peale, et mida ma poest süüa ostan.

Festina tarde

2011-02-26T23:44:00.000+02:00

Mu potike basiilikuga ehk Roberto kasvab jõudsalt. Sõrmedega üle taime tõmmates tunnen basiiliku värsket lõhna. See meenutab mulle suve ja minu maitsetaimede kasvatamise lembust. See lõhn on lihtsalt oivaline. Hiljuti ostsin poest ka potikese oreganot ehk punet ja tavalist lehtsalatit. Eelmisel nädalavahetusel maal käies, näppasin emalt ühe iidvana savipoti ja veidi mulda. Nüüd on mu aknal lisaks Robertole ka pott salati ja punega. Kusjuures pune lõhnab oivaliselt. Lisaks maitseelamusele pakub see ka silmailu.

Ma igatsen tohutult ahju. Pidev pannil praadimine või potis keetmine/hautamine tüütab pärast kolme ja poolt aastat ikka ära küll. Tahaks nii väga mõnikord midagi küpsetada ahjus...

Mu praegune öökapiraamat (kuigi mul ei ole öökappi) on Frances Mayes " Toscana päikese all" Kuigi ma olen filmi näinud, siis film on normaalne, aga raamat on veel parem. Võin vabalt öelda, et mul on vasikavaimustus Itaaliast, just sellisest Itaaliast mida seal raamatus kirjeldatakse. Lisaks need toidud, mida seal kirjeldatud on... Lihtsalt võrratu. Oleks mul elus korrakski võimalus minna Toscanasse ja nautida sealset elu...

Kuigi päikene paistab aeg-ajalt aknast sisse, justkui meenutades, et ma olen olemas ja kevad on varsti saabumas, siis siiski ma tahaksin aknalauale vaasi päevalilledega. Lihtsalt meenutamaks, et suvi on selles maailmajaos veel olemas.

Palju õnne sünnipäevaks

2011-02-24T22:17:00.000+02:00

Kallis isamaa! Palju õnne sünnipäevaks. Pikka iga Sulle!!!

Tänase päeva sõnad on ULME ja TRÜHVEL

2011-02-21T23:16:00.000+02:00

Täna oli korp! teine külalisõhtu ja ma suutsin üle pika aja ka ennast konventi vedada. Hästi tore oli. Polnud paljusid nii nii kaua näinud. Küsiti, et kuidas Minul läheb. Ma suutsin neile vastata ainult ühe sõnaga - ulmeliselt. Lihtsalt sellepärast, et töö, kool ja mu järjekordselt kadunud eraelu on kuidagi ligadi- logadi. Ulmeliselt ootan kevadet, et lumi juba sulama hakkaks ja õues soojemaks läheb. Linnulaulu ootan ja müüril päikese võtmist oma naiskadega ootan kaaa ;)

Aga tegelikult on viimastel päevadel mulle palju üllatusi tehtud. Reedel sadas uksest sisse mu tädi. Kuigi minul oli kindel otsus enda sünnipäeva mitte pidada, siis tema arvas teisiti. Tuli kohale ämbritäie salati, tordi ja muu kraamiga. Kutsus kohale osad sugulased ja voilaa... Mis tegelikult oli päris tore. Külalised võiksid alati oma kraamiga tulla - tunduvalt lihtsam on sünnipäevalisel. Pillerkaar kestis hommikul 4ni. Tublid olime. Laupäeval tuli onu ja vanaema - kinke on ju alati hea saada :D Ning täna ühikas tõi mu boksinaaber mulle karbi trühvleid... Nii armas temast:D Ja see pole veel kõik... Konvendis olles tõi Laura mulle karbi Kalevi trühvleid (handmade) ja Liis tõi mulle kaardi kõigi mu korporatsiooni õdede poolt. Lihtsalt supper.

Ja kõigele lisaks oli meil konvendis viktoriin, mille meie tiim võitis... Sah- sah meile... Saime auhinnaks jälle trühvleid, mille me õelikult ära jagasime kõigi tahtjate vahel.. Või vähemalt nii paljud said, kui oli trühvleid:D

Võib öelda, et täna oli väga trühvliline päev.... Nii et tagantjärgi päevale mõeldes oli see täitsa tore....

Ja ma pean mainima, et koju kõndides sätendas kogu Tartu nii ilusasti... Asfalt sätendas veel eriti.. Ma kohe jäin seisma ja vaatasin tänavaposti valguses ühika esisel ristmikul teed... Niivõrd kena oli...

Black Swan

2011-02-18T14:10:00.000+02:00

Kuna praegu on totaalsed külmapühad, siis aja veetmiseks vaatasin Darren Aronofsky "Black Swan", peaosas Natalie Portman.

Lavastatakse balett Luikede järv, kuhu valitakse uus luigekuninganna (Natalie Portman). Ta peab kehastama nii valget luike, kes on süütuse kehastus kui ka musta luike, kes on võrgutav ja sensuaalne. Võitlus kahe poole vahel- hea ja kuri. Kumb jääb peale? Lisaks ülihoolitsev emafiguur, kes oma maniakaalse hoolega püüab läbi tütre oma kunagisi unistusi saavutada.

Film on väga hea ja hoiab pinevust kuni lõpuni. Filmi žanriks on thriller, kuid mitte selline tavaline.. Pigem rohkem draama.

Igatahes soovitan seda filmi vaadata - vaheldust tavalistele filmidele, kus põhiteemaks on puuga pähe naljad....

Minu päev

2011-02-15T17:37:00.000+02:00

Täna on Minu päev! Nimelt vananesin veelkord 365 päeva võrra. Mõne tunni pärast olen 23 aastat vana. Wihii mulle. Mind on meeles pidanud ilmatuma palju inimesi, ja ma tänan teid kõiki. Esimene õnnitlus tuli üks minut pärast südaööd ja neid tuleb kindlasti ka veel.

V. Day

2011-02-14T10:46:00.002+02:00

Ma ühes eelmises postituses ütlesin, et ma vihkan valentini päeva. Tegelt ka vihkangi. Ainuke mööndus sellele päevale on see, et ma võin mõnele sõbrale vastu head sõbrapäeva soovida. Seega, siia tuleb minu soov, minu sõpradele....

Vähemalt ma üritan täna sõbralikum olla, rohkem kui viimasel ajal.... Happy VD! Sõbrad on mulle tähtsad ka ülejäänud päevadel aastas (ja isegi liigaastal), mitte ainult täna, siis kui see on sunnitud...

Sounds of hip hop

2011-02-12T14:37:00.000+02:00

Eile oli illukas pidu ja seee oli niiiiiiiiii hea... Lihtsalt õõtsud muusika taktis ja mitte miski muu ei loe. Neli tundi lihtsalt olla, ja unustades kõik muu on supper. Kohtasin vanu sägasid, keda ei olnud mingi sada aastat näinud ja nendega lihtsalt olla ja koos mussi nautida oli ka niiiiiii tore.... Eilne õhtu mulle meeldis...

Hommikul koju sõites ja sõbrannadele rääkides, et taksojuht võiks veel nii 20 mintsa mööda linna ringi sõita, lihtsalt sellepärast, et mul oli nii nii hea olla seal taksos.. mingi magic taxo oli ;) igatahes minu boksinaaber oli sis üleval ja hakkas tööle minema.. Ma elan ikka normaalsetest inimestest teises elurütmis... Tema ütleb tere hommikust ja mina head ööd.. :D

Ainuke asi on mida ma teha ei julge on see, et uurida palju pangakontol raha on.. Õllega sai vist sutsu liialdatud...

Ja see must kass vahuri juures oli nii nii lahe... Ja endiselt ei ole mitte midagi muutunud. See tähendab, et kui see crazy seltskond kokku saab, sis toimub lihtsalt jõhkramat moodi ärapanemine, nagu juur ja oja ärapanijas...

valentines day is coming. I hate valentines day.

2011-02-11T14:25:00.000+02:00

Järjekordne kommertslik püha.... See pole mulle kunagi meeldinud...

Raadiojaamad palun lõpetage nende imalate laulude laskmine.. i am not in the mood... Tegelt ka nagu ....

Tõstab pead

2011-02-11T14:12:00.000+02:00

See on elus... Õnnestumine...

Orav, ninasarvik või roosinupp??

2011-02-09T13:41:00.000+02:00

Järjekordselt on käes valimisaeg. Igalpool on reklaame.. Lubame seda ja seda ja seda jne jne.. Ma tunnistan ausalt - ma pole mitte kunagi valimas käinud. Ma ei näe selle mitte mingisugust mõtet. Need riigiisad võivad ju lubada kuu ja tähed ka taevast alla tuua, aga nad ju ei tee seda. pole keegi kunagi kellegile kuud taevast alla toonud. Isegi lastelavastuses Kuningal see ei õnnestunud. Pole mitte kunagi teinud.
Mina kui tudeng tunnen ainult seda, kuidas riik on minul perse lihtsalt puule tõmmanud... Kaotati õppelaenude vähendamine riigitööle minnes, lapsi saades. Ja ma ei tea mida kõike veel. Ahjaa õppetoetusi ka ju vähendati.
Kui ma ei oleks võtnud õppelaenu ja seda 3 korda, siis ma ei oleks praegu magistris. Tänavu on esimene aasta, kui tahan hakkama saada ilma laenuta. Aga see on ilmvõimatu... sügissemestri elasin vanemate toetusel üle. nüüdseks on seegi otsa lõppenud.
Käin igal õhtul tegemas tüütuimat tööd üldse- telefonimüüki. Aga mis mul üle jääb? Muud tööd lihtsalt ei ole saada, mis ei segaks õppimist. Ma tahan õppida, mulle meeldib see. Ärgates hommikul 7st, minnes kooli, sealt otse tööle, õhtul koju õppima ja siis üritada veel mingeid eraelu riismeid päästa - selline on minu päevaplaan igal päeval töönädalas. Makstes ühikatoa, telefoni ja õppelaenu tagasimakse, siis ei jää mulle mingit raha, mul jääb umbes 2 palka puudu. Mõni võib arvata, et mida ma vingun, aga mul on siiber kuulamast riigiisade lubadusi paremast tulevikust. Kellel on seni paremaks läinud? Minu tutvusringkond vaevleb enamuses samade probleemide küüsis mis minagi. Veab neil, kel vanemad toetavad..
Egas midagi, tuleb ennast kuidagi maale koju sebida, ja sealt varuda suurem kogus kartulit, moosi ja mahla Tartusse, et hing sees püsiks. Vähemalt on mul kuhu minna, kui kõik täitsa peeessse kukub...
Igal hommikul ma otsin midagi positiivset, et vastu minna hallile argipäevale. Öeldakse ju et naer pikendab eluiga. Suurest mossitamisest ei tahaks küll varakult kõrvu pea alla panna. Nii et mis muud üle jääb? Kõnnin tänaval ja naeratan, kui näen mõnd järjekordset valimisplakatit. Mis mul üle jääb????

Tahaksin karjuda

2011-02-08T13:24:00.000+02:00

Ma tahaksin karjuda, et elada välja kogu seda tüdimust ja "siiber" olekut, mis mind vaevab... Okei, aga kus krdi kohas ma siin Tartus karjun. Äkki tänaval, või ülikooli ees. Siis peetakse mind automaatselt nõdrameelseks ja saadetakse otsejoones Raja 24. arghhhh....
***
Nüüd midagi muust elust ka

Mõned õhtud tagasi avastasin tänu E. teadmistele ühe väga huvitava Bulgaaria nõia. Baba Vanga on küll nüüdseks surnud, aga temast mahajäänud ennustused on muljetavaldavad. Nii mõnigi neist on juba täide läinud.
Baba Vanga endaga ja tema ennustustega saab tutvuda SIIN. Enam ei peagi kartma, et maailm lõppeb koos maiade kalendriga 2012 aastal.
***

Praegu on ikka maru vähe vaba aega. Tahaks teha nii palju ja käia nii paljudes kohtades, aga kuidagi kohe ei saa. Ja isegi kui leian mõne vaba hetke, siis sis on väsimus liiga suur. Nagu sõjaväes juba. Igal vabal hetkel tuleb magada :D
***

Kuidagi kummaline olukord on praegu, sest kuigi ma torman läbi elu, siis mulle ikkagi tundub, et samas ma seisan paigal. Inimesed minu ümber muutuvad, mina muutun, aga olukord jääb ikka samaks. Võimalik, et selline mõttevälgatus on tingitud minu lähenevast sünnipäevast, kus tehakse ikka möödunud eluaasta kokkuvõtteid :D

Ja isegi mu Roberto projekt seisab praegu. Mitte mingeid muutuseid...
<-- Tulemus peaks olema selline.. Ootame

Roberto

2011-02-06T21:14:00.000+02:00

Minu uueks projektiks on kasvatada midagi elavat. Otsustasin hakata potis kasvatama basiilikut. Laupäeval läksis säästu ja ostsin sealt algaja potimehe stardipaketi. karbi sees oli pressitud turbatükk ja pakike seemnetega. Juhend korduvalt läbi loetud alustasin tegudega. turbaklots vette paisuma. Millegipärast aga see eriti ei paisunud. 150 ml veest jäi enamus alles. praeguseks on pool potikest mulda, milles on idanevad seemned.. tähendab ma loodan, et need idanevad. Poti koos oma loodetavalt idanema hakkavate basiilikutega ristisin ma hellitavalt Robertoks.
Kui Roberto ikka ellu ärkab, siis saab varsti värsket basiilikut :D

Uus algus

2011-02-02T18:50:00.000+02:00

Sel semestril võtsin endale vabaainena kehakultuuri. Kehakultuuri õppekavaga tutvudes leidsin ka mõningast kohustuslikku kirjandust, millega peaksin tutvuma.. Nii ma siis seadsingi sammud raamatukokku, et vajaminevad teosed hankida. Tagasi kodus olen 2 tervisespordi raamatuga.
Alustasin raamatute sirvimist teatud skeptilisusega. Arvasin, et tean juba puht loogiliselt kõike. Aga jh, olen rohelisem kui hernes selles vallas.
Nüüd on mul eesmärgiks ennast vastupidavamaks treenida. Et oleks võhma rohkem ja meel oleks hea. Ei hakka lubama, et võtan alla vms. Kui võtan, siis tore, aga ainult selle nimel ma ei pinguta.
Arvestades seda, et ma pean päevas pmt 8- 21ni istuma (kool+töö), siis mul on absoluutselt kõik kohad koguaeg kanged. Nii või teisiti peab midagi ette võtma.
Täna oli uue alguse esimene päev. Kuna koolitööd oli palju teha, sis tööle ei läinud. Aga arvuti taga istudes ei edenenud ka koolitöö. Otsustasin jalutama minna. Tegin hea pika ringi mööda parke ja jõe äärt. Kuigi vihma sadas ja tuul oli, oli siiski äärmiselt hea olla. Pargis inimesed suusatasid. Tahaks ka nii väga endale suusakomplekti, siis saaks ka mõnikord suusatamas käia. Kunagi mulle see täitsa meeldis.
Tagasi kodus, võtsin välja ühe kahest raamatust ja mõtlesin prooviks joogat teha. Nu pildi peal on see kõik ilus ja tore, aga tegelikult teha on ikka keeruline küll. Igatahes venitasin ja väänasin ennast nii et homme on vist küll valus olla.
Loodan, et motivatsiooni jätkub!!!

rahulik nädalavahetus...

2011-01-31T22:21:00.000+02:00

Käisin üle pika aja maal kodus - oli vaja pesu pesta :D Tegelikult ei olnud nii kaua kodus käinud, tahtsin oma karvikuid näha. no ja üllatus oli suur kui koju jõudsin. Lisaks kassile ja koerale oli mu paps ka ennast karva kasvatanud. Kuna ta on praegu kodune, sis tema otsustas ajutiselt habet mitte ajada. Ta näeb välja nagu tont.. Pärast seda, kui ma teda ikka korralikult kiusasin pika habeme pärast, sis ta lubas järgmiseks korraks kui ma koju lähen, habeme ära ajada.
Reede öösel tuli mul suurem pasta isu, kuid kuna normaalne inimene ei hakka ise öösel pastat tegema, sis ootasin laupäeva hommikuni. Tegin päris ise lintnuudleid ja hiljem neile ka kastme peale..Ilus ei ole iseenda söögitegemist kiita, aga see oli lihtsalt nii hea. Või oli mul lihtsalt väga nälg.
Laupäeva õhtul jälle tuli kõigil teistel küpsise isu, ja kuna väljas möllas tuisk, siis tegin veel ise ka küpsiseid. Natukene liiga magusad, aga papsile meeldisid.
Suurem plaan oli mul pühapäeval bussiga tartusse tagasi tulla, kuid õues oli ikka kohutav ilm. Torm jäi järgi pühapäeva õhtupoolikuks. Ja need hanged.. ou mai gaaaad... ütleks selle peale. kui teate missugune on traktor 700 (hästi suur ja kollane), siis tema vilkur oli ainuke, mis hange tagant välja paistis. Tegin mõned pildid ka, aga mu digika zuum ei võta nii kaugele. Täna hommikul liikuma saades ja bussipeatusesse sõites oli mul tõsine laboriroti tunne. Lumevallid olid kahelpool teed nii kõrged ja tee käänuline, et vägisi tuli meelde rott labürindis. :D

Täna algas ka uus semester ja tunniplaan on üle mõistuse. pmt on iga päev kool 8-16 ja siis töö veel otsa...
Nüüd mõned pildid nädalavahetusest:

Käis absoluutselt iga hange otsas... Oli "murdja"

Selle hange kõrgus on üle minu pea...

700 paistab rohkem, kui kõige suurema hange tagant

Fotosüüdistused

2011-01-27T19:51:00.000+02:00

2011-01-27T13:05:00.000+02:00

Eile, pärast tööd, sai töökaaslastega väheke lõõgastada... Hunnikuga rämpstoitu, napsu, lauamängud ja tore seltskond. Hea õhtu saladus on see, kui seltskonnas on keegi selline, kelle pihta saab nalja teha. Kes ise kaasa naerab ja lõõbib samamoodi. Lisaks on veel vaja baila kaarte võib olla ka alias. Hiljem toweri mäng ja kindlasti fotokaamera.
Igatahes töökaaslastega saab nalja alati nabani.
Õhtu jätkus öises linnas. Käidi uuriti "uut" Atti. Polnudki nii hull. Vähemalt sokihaisu enam ei ole. Muusika oli ka teistmoodi.. Selline tsill.. mulle meeldis.. Kuigi rahvast oli vähevõitu oli siiski tore. Vaheldus... Hiljem käisin kiire tiiru ka ct-s, aga nojh, see koht on ennast ikka täiesti ammendanud...
Ja siis oli kogu õhtu kõige suurem katsumus.. CT juurest koju saamine.. Eile olid jalas kontsad, mida ma ei olnud juba mingi 2 kuud kandnud vist.. Nii et suht keeruline oli mööda libedaid kõnniteid tuterdada.. kohati meenutasin kindlasti parti.. aga noh, tee mis muidu võtab mul alla 20 mintsa, kestis eile 40 mintsa.. Ja oi kui külm oli... Kodus ma keerasin radika põhja, jõin kuuma teed ja võtsin kaks lisatekki endale peale.. Ja ikka oli külm...
Lõuna ajal jalgu alla ajades olin siiski juba ülesse sulanud =)

Kunagi ilmub sellest vahvast õhtust ka mõni fotosüüdistus ehk ...

.

2011-01-21T20:13:00.000+02:00

See lugu lihtsalt käib taustaks-kummitab nii väga.....

Eile õhtul

2011-01-21T15:15:00.000+02:00

Õhtul tööl olles oleksin ma pidanud töötama, aga töö ei edenenud kuidagi, sest mul on viimased ööd ja päeva olnud mõtetes hoopis midagi muud. Igatahes nii eile õhtul kella seitsme paiku, ma langetasin otsuse. Kuigi see otsus on mul juba mitu päeva peaaegu valmis olnud.
Pärast mu otsuse edastamist asjaosalisele jäin ootama vastust... Möödus tund. Siis kaks. Siis kolm. Siis neli ja ikka ei midagi.. . Vaatasin ära kõik mõeldavad sarjad ja saated telekast, aga ikka ei miskit...Olin juba arvamuseni jõudnud, et tegin ennast lihtsalt lolliks. Ülemõtleja nagu ma olen. Siiski mitte. Igatahes lõpuks saabus ka vastus. Vastus ei olnud küll päris see, mida ma lugeda tahtsin, kuid kes kannatab, see kaua elab...

Käin nagu kass ümber palava pudru...

"Kui on olemas veel suuremat vaimset piina kui armukadedus, siis on selleks kahetsus." Dame Jean

16

2011-01-16T23:04:00.000+02:00

Olen juba üle nädala aja haige olnud. Palavikku enam õnneks ei ole, aga kohutav köha ja nohu on... Lisaks veel muud hädad seoses kurgu ja mandlitega... Kahtlustan angiini.. Viimase kolme öö peale olen kokku maganud võibolla 8 tundi.. Ja see on tavalise unenormiga inimesele väga vähe, rääkimata sis veel minust.
Homme igatahes üritan ennas perearsti vastuvõtule susserdada. aega kirjas ei ole, aga loodan, et siiski et ei pea sama targalt tagasi tulema...

Aga häid uudiseid on veelgi... Sain täna veel ühe aine tehtud.. Tulemus ei olnud küll nii hiilgav, kui mu muud tulemused, kuid siiski - tehtud...

Ja kogu selle postituse kõige tähtsam info - minu vanemaks saamiseni on jäänud täpselt üks päev vähem, kui 1 kuu.

Pretsessioon

2011-01-08T20:54:00.000+02:00

Avastasin, et ma ei olegi veevalaja, vaid hoopis kaljukits.

Leidsin sellise artikli, kus on räägitud tähtkujude muutusest viimase 2500 aasta jooksul.

"Kõik 12 tähemärki on paika pandud selle järgi, kus konstellatsioon sinu sünni ajal asetses. Probleem on aga selles, et aja jooksul on muutunud Maa pöörlemistelje asend ehk toimunud on nähtus, mida nimetatakse pretsessiooniks.

2500 aasta jooksul, alates sellest, kui tähemärgid esialgu paika pandi, on sinu sodiaak liikunud Päikese ja tähtede suhtes vähemalt kuu jagu. Sa ei ole enam see, kes arvasid olevat ehk – kui arvasid varem, et oled näiteks Vähk, võid nüüd olla hoopis Lõvi."

SIIN saab uurida, kes me tegelikult oleme!!

Heinakuhjad

2011-01-05T22:16:00.000+02:00

Ma ise ka ei usu enam, kui segane inimene ma olen... Kui ma mõne hulluarsti juurde läheksin, sis ta paneks mulle raudselt mingi kahtlase diagnoosi. Ma olen täiesti otsustusvõimetu inimene. Nagu kits kahe heinakuhja vahel. Jälle.. See on mul vähemalt 3 sarnane sissekanne siia blogisse. Jälle...

Igatahes juhtub mis juhtuma peab, mulle jääb ikka minu segane mõttemaailm täis segaseid otsuseid..

Muide ma hakkasin enda tätoveeringu tegemise jaoks raha koguma:D Hahaaa.. varsti käin ringi tätokas seljapeal.. nummi:D Nüüd tuleb ainult otsus teha milline tätokas:D

Mida mina tahan?

2011-01-02T14:37:00.000+02:00

Uue aasta alguses on hea mõelda, mida elust tahta. Mõned asjad on sellised mida kunagi saa täita, aga hea on neid kirja ikkagi panna.

Minna Itaaliasse pastat sööma
Lõuna-Prantsusmaa veiniistanduses veini juua
Ujuda koos delfiinidega (seda unistust võib lugeda juba minu vanadest salmikutest)
Puhata Bora-Bora saartel
Näha trolle (ikka neid, kes Norra mägedes elavad)
Teada saada, kas vampiirid on ikka 100% olemas.
Rääkida tulnukatega, aga klausliga, et nad ei tee minu peal eksperimente
Sõita koos mootorattajõuguga.
Elada hipiajastul.
Lasta teha endale tätoveering

Adjöö aasta 2010 ja welcome 2011

2011-01-02T12:29:00.000+02:00

Esiteks, head uut aastat kõigile!!!! Ja teiseks - meeldivat euro kasutamist!!! Ning kolmandaks ühteist minu aastavahetusest ja jõuludest.

Jõulud veetsin perega maal. Tegime piduliku õhtusöögi ja istusin vanematega, venna ja tema girlfriendiga lauas. Meenutasime vanu aegu ja olime lihtsalt toredad. hea oli see, et ma ei söönud üle. Jeesh.
Kingituse sain juba 24 hommikul kätte. Nagu traditsiooniks saanud, sis jõuluvana meil ei käi. Päkapikud toovad kingid kuuse alla. Kink oli väikene aga kasulik. Enamuse sellest ajast istusin lihtsalt kodus. Istusin enda ümber hulga küünlaid ja posu piparkooke - juhuks kui vool peaks ära minema, siis oleks kogu esmavajalik olemas.

Tagasi linna tulin paar päeva enne aastavahetust. Aastavahetuse veetsin sõpradega ühise laua taga. Kõige ulmelisem oli see, et mehed rääkisid kas ainult spordist või david hasselofist. Temaga oli neil mingi teema. Palju sa jõuad õhtu jooksul kuulata Hasselofi muusikat (ntx "Jump in my car"). Õnneks oli seltskonnas ka inimene, kes jagas vene vanadest rokipeerudest biiti ja sain temaga enda silmaringi veits laiendada. Aastavahetuse ajaks loivasime kesklinna, kus meil oli vaja ronida kõige suurema lumekünka otsa ja sealt ilutulestikku vaadata. Ilutulestikku eriti ei vaadanudki, sest seda tuli igalpoolt ja kõik karjusid ümberingi head uut ja tere euro vms. Kõik kallistused ja musud inimestele jagatud, siis kohustuslikud kõned (mida ma tegin äärmiselt vähe) ja sammud edasi linnapeale. Väikene käik võlvialustesse koobastesse ja õhtu oligi tore. Korra sain ka linna teeoludega väga lähedalt tutvust teha. Kõnnitee peal ju ikka tähti ei vaataks. Ikka libe värk oli.
vahepeal sai pangaautomaadiga tutvust teha ja esimesed eurod välja võtta. Päris imelik oli... Siis umbes 25 mintsa normaalse hinnaga takso otsimist. Mis õnneks lõpuks õnnestus ja jõudsingi kodo. Taksojuht muide andis mulle raha valesti tagasi. aga noh need 3 senti ei tapa.

Nüüd on aastavahetus läbi, enamvähem ennast välja puhanud, leidnud endale tüütu köha ja nüüd ma mõtlen alles mis saab edasi? Egas midagi uuel aastal uue hooga, kui muudmoodi ei oska.

Nii et kõigile Teile, kes te võibolla satute aegajalt siia lugema - HEAD UUT AASTAT! -topelt ei kärise!